Liblikaefekt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: zh-classical:蝴蝶效應 |
P robot muutis: ar:تأثير الفراشة, pl:Efekt motyla (fizyka) |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
[[Kategooria:Bioloogia]] |
[[Kategooria:Bioloogia]] |
||
[[ar: |
[[ar:تأثير الفراشة]] |
||
[[id:Efek kupu-kupu]] |
[[id:Efek kupu-kupu]] |
||
[[be-x-old:Эфэкт матылька]] |
[[be-x-old:Эфэкт матылька]] |
||
| 34. rida: | 34. rida: | ||
[[ja:バタフライ効果]] |
[[ja:バタフライ効果]] |
||
[[no:Sommerfugleffekt]] |
[[no:Sommerfugleffekt]] |
||
[[pl:Efekt motyla]] |
[[pl:Efekt motyla (fizyka)]] |
||
[[pt:Efeito borboleta]] |
[[pt:Efeito borboleta]] |
||
[[ru:Эффект бабочки]] |
[[ru:Эффект бабочки]] |
||
Redaktsioon: 11. august 2008, kell 07:01
|
See artikkel räägib teaduslikust mõistest; filmi kohta vaata artiklit |
Liblikaefektiks nimetatakse mittelineaarse dünaamilise süsteemi tundlikkust lähteandmete suhtes. Selle väljendi võttis kasutusele ameerika matemaatik ja meteoroloog Edward Lorenz.
Praktikas avaldub liblikaefekt selles, et keerukate süsteemide käitumist on raske prognoosida, sest iga piiratud mudel, mis üritab säärast süsteemi simuleerida, peab jätma arvestamata osa informatsiooni algseisundi kohta. Kui näiteks simuleeritakse ilmastikku, ei saa arvestada iga liblika tiivalöögist tekkivat õhukeerist. Kaootilises süsteemis iga taoline viga ajapikku võimendub.
See nähtus on kaoseteooria uurimisvaldkonnale iseloomulik.