Glüfosaat: erinevus redaktsioonide vahel
Mustrebane (arutelu | kaastöö) Uus lehekülg: thumb|Glüfosaadi keemiline valem thumb|Glüfosaadi ruumiline kujutis '''Glüfosaat''' on üks maailma enimkasuta... |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 29. juuni 2008, kell 17:22
Glüfosaat on üks maailma enimkasutatud herbitsiide. Glüfosaadi avastas ning patenteeris Monsanto 1970. aastatel. 1973. aastal tõi Monsanto glüfosaadi Roundupi nime all müügile. Enne patendiõiguste aegumist Ameerika Ühendriikides 2000. aasta septembrikuus kuulus Monsantole ainuõigus glüfosaadile. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.[1] Maailmas on ligi 30 firmat, mis glüfosaati toodavad.
Toime
Glüfosaat pärsib aminohapete türosiini, trüptofaani ja fenüülalaniini sünteesimiseks vajaliku ensüümi tootmist. Taimed omastavad selle lehtede kaudu, sealt transporditakse see taime kasvupiirkondadesse. Seetõttu toimib glüfosaat ainult kasvavate taimede puhul ning selle kasutamine ennetava herbitsiidina ei ole väga efektiivne. Roundup hävitab ühe kuu jooksul kõik sellega kokku puutunud rohelised taimed lehtedest kuni juurteni. Kõige efektiivsem on see kõrreliste heintaimede hävitamiseks, mõju laialehelistele on nõrgem.[2]
Alates 1996. aastast toodab Monsanto geneetiliselt muundatud seemneid, mis on glüfosaadi suhtes resistentsed. Nii on võimalik põllul hävitada kõik umbrohulised. Monsanto poolt toodetavate geneetiliselt muundatud Roundupi suhtes resistentsete taimesortide brändinimi on Roundup Ready. Geenid, mis taime Roundupi suhtes resistentseks teevad, on Monsanto poolt patenteeritud.
Mõju keskkonnale
Mullaga kokkupuutel ühineb glüfosaat suhteliselt lühikese aja jooksul mullaosakestega ning deaktiveerub. Glüfosaadi lagundamisele aitavad kaasa mullabakterid. Glüfosaadi poolestusaeg sõltub suuresti mullast – Texase osariigi muldades on täheldatud 3-päevast, Iowas 141-päevast ning Rootsi metsamuldades isegi 1...3 aastast poolestusaega.[3] Glüfosaati sisaldavad madalas kontsentratsioonis mitmed jõed ja ojad nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. EPA järgi on glüfosaat "suhteliselt püsiv" ühend. Euroopa Liidus on Roundup liigitatud keskkonnale ohtlike ainete klassi N.[4]
Glüfosaadi kasutamisest tingitud toidupuuduse ja pesitsemispaikade vähesuse tõttu on kahanenud kasulike lindude, putukate ja väikeimetajate arvukus.[4] Laboris läbi viidud uuringute käigus langetas glüfosaat taimede vastupanuvõimet haigustele ning pärssis lämmastikku siduvate bakterite kasvu.[4]
Mõju inimtervisele
Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ning südamepekslemine.[4] Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat ise, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem.[4]
Inimestel, kes glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad, (peamiselt põllumehed) on suurem risk nurisünnitusele, enneaegse sünnitusele ja mitte-Hodgkini lümfoomi tekkimisele.[4]
Viited
- ↑ Eesti Maaülikool, Põllumehe e-uudised, Nr. 5/2008 (19)
- ↑ OÜ Eesti Murud, Vana taimiku hävitamine
- ↑ Glyphosate Factsheet (part 1 of 2) Caroline Cox / Journal of Pesticide Reform v.108, n.3 Fall98 rev.Oct00.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 http://lscgw1.monsanto.com/esh/msdslib.nsf/2B20DAEB04E8631C0625689700650B45/$file/Roundup%20Ultra%203000-5059en-gb.pdf Roundup Material Safety Data sheet page 7, heading 16 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt; nime "MSDS" on määratud mitu korda erineva sisuga.