Mine sisu juurde

Majoritaarne valimissüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 14 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
sün EE-st
1. rida: 1. rida:
'''Majoritaarne valimissüsteem''' ehk enamusvalimised on [[valimissüsteem]]i liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk [[partei]] (või isikuvalimise puhul isik) saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata. Süsteemi kutsutakse ka "Võitja võtab kõik"-süsteemiks (ingl ''winner takes it all'')
'''Majoritaarne valimissüsteem''' ehk '''enamuse valimissüsteem''' ehk '''enamusvalimised''' on [[valimissüsteem]]i liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk [[partei]] (või isikuvalimise puhul isik) saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata. Süsteemi kutsutakse ka "Võitja võtab kõik"-süsteemiks (ingl ''winner takes it all'')
Tuntuim enamusvalimistel valitav ametikoht on [[USA president]].
Tuntuim enamusvalimistel valitav ametikoht on [[USA president]].



Redaktsioon: 6. mai 2014, kell 10:49

Majoritaarne valimissüsteem ehk enamuse valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei (või isikuvalimise puhul isik) saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata. Süsteemi kutsutakse ka "Võitja võtab kõik"-süsteemiks (ingl winner takes it all) Tuntuim enamusvalimistel valitav ametikoht on USA president.

Enamusvalimiste korral annavad poliitilises elus tooni kaks-kolm suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib ühesuguste eesmärkidega erakondi ühinema. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis ka absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse.

Enamusvalimised võivad olla ka kahevoorulised. Kui esimeses voorus keegi absoluutset häälteenamust ei kogu, siis piisab teises voorus suhtelisest häälteenamusest. Kui valitakse ühte isikut ühemandaadilisest ringkonnast, toimub teine voor tavaliselt kahe edukama kandidaadi vahel. Niisugust süsteemi kasutatakse Prantsuse Rahvuskogu ja presidendi valimistel (ka Leedu president ja pool Seimist valitakse sel viisil). Kui on tegemist mitmemandaadilise ringkonna ning kandidaatide nimekirjadega, siis saab kõige rohkem hääli kogunud nimekiri endale kõik selle ringkonna mandaadid.

Majoritaarse valimissüsteemi vastand on võrdeline valimissüsteem.