Endla Jaagosild
Endla Jaagosild (sündinud Lõoke; 6. oktoober 1925 – 3. juuli 2016) oli eesti etnoloog.
Endla Lõoke sündis Tartus Karl ja Aliide Lõokese kahelapselise pere teise lapsena. 1934 kolis pere Paluperra. 1944 lõpetas Endla Lõoke Otepää Gümnaasiumi ja astus Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda. 1946 vahetas ta eriala ning asus õppima ajaloo-keeleteaduskonnas, kus spetsialiseerus etnograafia erialale.[1] Ta lõpetas ülikooli 1951. aastal lõputööga "Kolhoosietnograafia küsimusi Nõukogude Liidus ja Lihula rajooni "Edu" kolhoosi materiaalne kultuur".[2]
Uurimistöö[muuda | muuda lähteteksti]
Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle Eesti Rahva Muuseumi (toona Etnograafiamuuseum) noorema teadusliku töötajana. 1954–1957 õppis ta aspirantuuris ENSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis Tallinnas ja NSVL TA Etnograafia Instituudis Moskvas. 1968 sai temast Etnograafiamuuseumi vanem teaduslik töötaja. Ta töötas muuseumis kuni 1980. aastani.
Jaagosilla peamisteks uurimisvaldkondadeks olid põllutööd ja toidukultuur. Ta oli Balti etnograafilise atlase maaharimise teemalise köite ("Историко-этнографический атлас Прибалтики. Земледелие", 1985) kaasautor. 1970. aastatel osales Endla Jaagosild teadusliku juhendaja ja režissöörina mitmete põlluharimist (rukkilõikust, rehepeksu jt töövõtteid) käsitlevate etnograafiliste filmide tegemises. Muuseumis töötatud aastate jooksul kureeris ta arvukalt näitusi. Pensionil olles avaldas ta arvukalt populaarteaduslikke artikleid (ajakirjas Maakodu) ning aitas koostada Eesti Rahva Muuseumi 1994. aastal avatud uue püsinäituse "Eesti. Maa, rahvas, kultuur" põllunduse osa.[1]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema tütar Maris Jaagosild on raamatukoguhoidja, töötas Eesti Rahva Muuseumis 1989-2020 raamatukoguhoidja, vanemraamatukoguhoidja ja raamatukogu juhatajana.
Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]
- Lõoke, Endla 1959. Toidust eesti külas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XVI, lk 68–87.
- Lõoke, Endla 1960. Kanepitoidud Eestis. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XVII, lk 191–202.
- Lõoke-Jaagosild, Endla 1964. Rapla rajooni talurahva toidust tänapäeval. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XIX, lk 7–19.
- Jaagosild, Endla 1967. Eesti kali. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XXII, lk 240–264.
- Jaagosild, Endla 1969. Tuulamine Eestis. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XXIV, lk 126–162.
- Jaagosild, Endla 1972. Rukki kuivatamine põllul. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XXVI, lk 95–118.
- Jaagosild, Endla 1973. Suviteravilja põllul kuivatamisest Eestis. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XXVII, lk 128–152.
- Jaagosild, Endla 1978. Teraviljakoristusriistadest Eestis. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XXXI, lk 48–79.
- Jaagosild, Endla 1976. Viljakoristustöödega seotud traditsioone ja kombeid Eestis. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XXIX, lk 29–46.
- Jaagosild, Endla 1977. Viljalõikustalgud Eestis. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XXX, lk 47–61.
- Jaagosild, Endla 1983. Tööga tasumise viisid Eesti külas 20. sajandil. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XXXIII, lk 140–149.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 In memoriam Endla Jaagosild 1925-2016. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, 59, lk 208.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. detsember 2019. Vaadatud 7. detsembril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)