Emsland

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
See Artikkel See artikkel on Saksamaa kreisist. Emslandi oru piirkonna kohta vaata artiklit Emsland (piirkond).

Emsland

saksa Landkreis Emsland

Vapp

Pindala: 2882 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 321 391 (31.12.2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 111,5 in/km²
Keskus: Meppen

Landkreis Emsland on kreis Alam-Saksimaal Saksamaal, mis on nime saanud Emsi jõe järgi.

Emsland külgneb (põhjast ja päripäeva) Leeri, Cloppenburgi ja Osnabrücki kreisidega, Nordrhein-Westfaleni liidumaaga (Steinfurti kreis), Grafschaft Bentheimi kreisiga ning Hollandiga (Drenthe ja Groningeni provintsid).

Kreisi pindala on 2881 km². 31. detsembril 2015 elas seal 319 488 inimest. Kreisikeskus on Meppen.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pikka aega oli Emslandi piirkond äärmiselt hõredalt asustatud, lodude tõttu jõe mõlemal kaldal. Väikesed külad rajati keskajal piki jõge ja Hümmlingisse. 13. sajandil saavutasid piirkonna üle kontrolli Münsteri piiskopid; Emsland jäi piiskopi valdusesse 1803. aastani, kui kiriklikud riigid kaotati. See läks Preisimaa ja Arenbergi võimu alla, kuid pärast Napoleoni sõdu otsustas Viini kongress anda territooriumi üle Hannoveri kuningriigile. Arenbergi hertsogkond jätkas eksisteerimist Hannoveri kuningate vasallina. Kui Hannover Preisimaasse annekteeriti (1866), kaotati ka varsti hertsogid (1875).

Uus Preisimaa Hannoveri provints jaotati 1885. aastal kreisideks; Tänase Landkreis Emslandi territooriumile rajati neli kreisi. Kreisid liideti 1977. aastal tänaseks kreisiks.

Mälestusmärk endise Börgermoori koonduslaagri sissepääsu kohas

Natsiajastul asus Börgermoori lähedal, nüüd Surwoldi vallas, mitte kaugel Papenburgist töölaager Emslandlager ("Emslandi laager"), kus hoiti tuhandeid Kolmanda riigi poliitilisi vastaseid. Laagri mälestusmärk, Dokumentations- und Informationszentrum (DIZ) Emslandlager, paikneb Papenburgis. Tuntud vastupanulaul "Die Moorsoldaten" loodi poliitiliste vangide poolt ühes nendest laagritest.

1950. aastal kiideti heaks valitsuse kava Emslandi arendamiseks. Selle eesmärk oli muuta piirkond tööstusalaks. See saavutati lodude kuivendamise ja projektide loomisega, nagu Magnethõljukrongi "Transrapid" testrada ja mitu suurt dokki, nagu Meyer Werft Papenburgis. Kuigi Landkreis Emsland kaotas enamuse oma algsest iseloomust, säilitasid mõned piirkonnad oma loomuliku iseloomu, näiteks Hümmling.

Transrapidi testrada

1977. aasta kreisireformiga Alam-Saksimaal ühendati endised kreisid Lingen, Meppen ja Aschendorf-Hümmling Emslandi kreisiks, Meppenist sai halduskeskus. Emsland on võrreldes teiste Alam-Saksimaa osadega väga katoliiklik piirkond.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Kreis paikneb Hollandi piiri ääres. See on nime saanud Emsi jõe järgi, mis läbib piirkonda lõunast põhja. See on täiesti tasane maapiirkond, mis oli kunagi lodusid täis. Ainsad kõrgustikud on Hümmlingis, mis on künklik metsamaa Emsist idas.

Kuigi Emslandi piirkond on tänapäeval peamiselt maakond paljude teiste hulgas Alam-Saksimaal, võib kohalikke kutsuda piirkondliku uhkuse erisuseks, mida tõenäoliselt ei leidu mujal sellel liidumaal.

Linnad ja vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Municipalities in EL.svg
Vabad vallad ja linnad Samtgemeinden
  1. Emsbüren
  2. Geeste
  3. Haren, linn
  4. Haselünne, linn
  5. Lingen, linn
  6. Meppen, linn
  7. Papenburg, linn
  8. Rhede
  9. Salzbergen
  10. Twist
  1. Dersum
  2. Dörpen1
  3. Heede
  4. Kluse
  5. Lehe
  6. Neubörger
  7. Neulehe
  8. Walchum
  9. Wippingen
  1. Andervenne
  2. Beesten
  3. Freren1, 2
  4. Messingen
  5. Thuine
  1. Dohren
  2. Herzlake1
  3. Lähden
  1. Fresenburg
  2. Lathen1
  3. Niederlangen
  4. Oberlangen
  5. Renkenberge
  6. Sustrum
  1. Bawinkel
  2. Gersten
  3. Handrup
  4. Langen
  5. Lengerich1
  6. Wettrup
  1. Bockhorst
  2. Breddenberg
  3. Esterwegen1
  4. Hilkenbrook
  5. Surwold
  1. Börger
  2. Groß Berßen
  3. Hüven
  4. Klein Berßen
  5. Sögel1
  6. Spahnharrenstätte
  7. Stavern
  8. Werpeloh
  1. Lünne
  2. Schapen
  3. Spelle1
  1. Lahn
  2. Lorup
  3. Rastdorf
  4. Vrees
  5. Werlte1, 2
1Samtgemeinde keskus; 2linn

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]