Emmendingeni lahing
| Emmendingeni lahing | |||
|---|---|---|---|
 Höllentali läbimist kujutav joonistus | |||
| Toimumisaeg | 19. oktoober 1796 | ||
| Toimumiskoht | Emmendingen, Baden-Württemberg | ||
| Tulemus | Habsburgide armee võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Emmendingeni lahing oli 19. oktoobril 1796 esimese koalitsiooni sõja Reini sõjakäigu ajal aset leidnud lahing ertshertsog Karli Habsburgide/Austria ja Jean Moreau Prantsuse vägede vahel. Lahing toimus tänapäeva Baden-Württembergi liidumaal Emmendingeni küla ümber. Lahing lõppes Habsburgide võiduga.
Eellugu
[muuda | muuda lähteteksti]Peale Jean-Babtiste Jourdani armee kaotusi Ambergi ja Würzburgi lahingutes llikus ertshertsog Karl oma peaarmeega Lõuna-Saksamaale, et liituda Maximilian Baillet de Latouri armeekorpusega. Saades Jourdani kaotustest teada, otsustas Moreau Karli haardest pääsemiseks läbi Eltzi jõe oru taganeda. Olles jõudnud Emmendingeni ümbrusesse, rivistas Moreau oma väed lahinguks üles. Louis Desaix vasak tiib paiknes Riegeli küla juures, hoides Eltzi mõlemat kallast. Temast paremal hoidis Emmendingeni ja Malterdingeni külasid Michel de Beaupuy diviis. Emmendingeni ja Heimbachi jõe vahel paiknes Laurent de Gouvion Saint-Cyri parem tiib. Osad prantsuse üksused asusid Saint-Cyri positsioonidest veel kaugemal, nii et Moreau positsioonid olid lahingu alguseks ligi 5 km pikad.[1]
Paar kilomeetrit Emmendingenist eemal jaotas Ertshertsog Karl oma väed nelja kolonni, mida juhtisid Wilhelm von Wartensleben, Latour, Friedrich Joseph von Nauendorf ja Karl Aloys zu Fürstenberg.[1]
Lahing
[muuda | muuda lähteteksti]Kuna prantslased jõudsid lahinguväljale enne Karli vägesid, hõivasid nad sealsed tähtsad tugipunktid, millega saavutasid kontrolli sealsete orgude üle. 19. oktoobril ulatusid lahinguliinid Waldkirchist Emmendingenini. Moreau otsustas Breisachi kaudu üle Reini jõe taganeda, kuid kuna sild seal oli väike, võisid seda ületada vaid Desaix' üksused.[2]
Saint-Cyr nägi enda ees Nauendorfi sõdureid ning saatis väiksema salga neid vasakult ründama. Nauendorf korraldas aga äkkrünnaku ning tõrjus Saint-Cyri tagasi. Austria musketärid avasid prantslaste pihta Kolianu kõrgendikelt tuld. Saint-Cyr taganes Waldkirchi, kuid ka sealt löödi ta tagasi. Prantslased võtsid uued positsioonid sisse 3 km eemal Denzlingenis.[2]
Prantslaste vasakul tiival alustas kindral Decaeni eelvägi edasitungi austerlaste positsioonide vastu. Latouri juhitud üksused avasid nende pihta tule, põhjustades suuri kaotusi. Decaen kukkus oma hobuselt ning viidi lahinguväljalt minema. Tema koha võttis üle Beapuy. Latour saatis kaks kolonni oma vägedest rünnakule. Malterdingeni ja Höllentali vahel kujunes välja tihe võitlus, mille lõpuks prantslased taganema pidid. Beapuy sai kahurikuulist surma.[3]
Wartenslebeni kolonni pealetungi pidurdasid prantsuse üksused Teningeni ümber. Edasitungi raskendas ka mudane pinnas. Wartensleben sai võitluse ajal käest haavata (suri haavade tõttu 1798). Päeva lõpuks olid prantslased sunnitud üle Eltzi taganema.[2]
Päeva lõpuks olid Moreau lahinguliinid liialt välja veninud ning üksused laiali. Siiski ei suutnud Austria väed prantslasi lõplikult võita ning Prantsuse väed taganesid Hüningeni kaudu lõunasse.[3]
Kaotused
[muuda | muuda lähteteksti]Moreau ligi 32 000-mehelisest armeest hukkusid lahingutegevuses umbes 1000 meest, 1800 meest ning kaks kahurit langesid peale lahingut ka vangi. Ertshertsog Karli armeest osales lahingus vaid 10 000 meest. Kaotati samuti umbes 1000 meest.[4]
Piirkonnas aset leidnud lahingutegevuse ajal tabas üks prantslaste kahurikuul ka Denzlingeni Püha Georgi kirikut, kahjustades kiriku katust ja orelit. Annetuste toel taastati orel järgmisel aastal.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutatud kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Alison, Archibald. History of Europe. 1835.
- "Emmendingen". Allgemeine Encyclopädie der Wissenschaften und Künste. Kd. 34. 1840.
- Phipps, Ramsay Weston. The Armies of the First French Republic. Kd. 2. 1926.
- Smith, Digby. Napoleonic Wars Data Book. 1999.