Emiline ja etiline

Allikas: Vikipeedia

Emiline ja etiline (ehk eemne ja eetne) on kaks kirjeldusviisi – vastavalt sisemine ja väline.

Need on keeleteadlase Kenneth Pike'i poolt 1954. aastal kasutusele võetud mõisted, millega eristatakse sisevaatleja ja välisvaatleja positsiooni, neist positsioonidest tehtud kirjelduste erinevust. Neid kasutatakse eelkõige antropoloogias ja sotsiaalteadustes.

See mõistepaar üldistab keeleteaduses kasutatavat eristust foneemika (ehk fonoloogia) ja foneetika vahel, mis seisneb kõne elementide kirjeldamises vastavalt kas foneemide või häälikutena.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]