Elektroonilised termomeetrid

Elektroonilised termomeetrid on termomeetrid, milles keskkonna või keha temperatuurile vastava mõõtetulemuse saamiseks kasutatakse elektroonikalülitusi.

Üks võimalus on kasutada tundliku elemendina termopaari. Elektroonikalülituse ülesandeks on sellisel juhul vaid termopaarist saadava madalanivoolise pingesignaali võimendamine ja vigade korrigeerimine.

Teine võimalus on kasutada temperatuuri mõõtmiseks takistustermomeetrit või termistori. Sellisel juhul võib olla mõõtelülitusena kasutatud ka sildlülitust. Elektroonikalülituse ülesanded jäävad sellisel juhul põhimõtteliselt sarnasteks nendele, mis tal olid termopaari kasutamise puhul. Muutuda võivad üleasannete osakaalud, kuna võimendada on üldjuhul vaja vähem, aga vigade kompenseerimise osakaal on suurem (seda eriti termistori kasutamise puhul).

Kolmanda võimalusena saab kasutada p-n-siirde pingelangu temperatuurisõltuvust. Suhteliselt madalate temperatuuride diapasoonis on sellisel põhimõttel toimivad termomeetrid saanud väga laia leviku (näiteks meditsiinilised termomeetrid).

Numbrilise temperatuuri näidu saamiseks tuleb teostada analoog-digitaal-muundamine. Digitaalses vormis mõõtetulemust saab mõõtevea vähendamiseks vajaduse korral veelgi täpsemini korrigeerida ja vajadusel ümber arvutada teise temperatuuri skaalasse.