Eisenia fetida

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eisenia fetida (vanem vorm: foetida) on orgaaniliste jääkide lagundamiseks kohastunud vihmaussiliik. Need ussid arenevad lagunevas taimemassis, kompostis või sõnnikus. Neid ei leia mullast, vaid mulla ülemisest huumusrikkast kõdukihist.

Liikumiseks on ussil kehalülidel harjased, mis liiguvad sisse ja väljapoole ning ümbritseva pinnaga kokku puutudes aitavad tal end oma lihastega ette või tahapoole lükata.

Eisenia fetida usse kasutatakse Vermikompostimiseks. Nende looduslik leviala on peamiselt Euroopa, kuid neid on nii kogemata kui sihilikult levitatud igale kontinendile peale Antarktika. Ussid on 13 cm pikad, puuduvad silmad ja kõrvad.

Lõhn[muuda | muuda lähteteksti]

Rohmakalt käsitsedes toodab Eisenia fetida ebameeldivat tugevalõhnalist eritist. Sealt ka ussi nimetus foetida ehk "ebameeldivalt haisev". Ilmselt on see teatud kiskjatevastane kohastumus.

Seotud liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Eisenia fetida on tihedas suguluses liigiga Eisenia andrei, mida vahel nimetatakse ka kui E. foetida andrei. Üks lihtne viis neil vahet teha on Eisenia fetida üldiselt heledam värvus. Molekulaaranalüüsid on tõestanud nad kui eraldiseisvad tõud ja ka katseliselt on nad võimetud tootma omavahelisi hübriide.

Sigimine[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu teisedki vihmaussiliigid, on Eisenia fetida hermafrodiitne, kuid reproduktsiooniks on vaja siiski kahte isendit. Paaritumisel ussid ühendavad oma vööd (heledam, näärmeline nahapaksend ussi kehalülidel) ja vahetavad spermat. Mõlemad isendid valmistavad kehale erituvast limast kookonid, mis sisaldavad mitut muna. Kookonid on sidrunikujulised ja alguses kahvatukollase värvusega, mis munade valmimise käigus muutub pruunikamaks.