Vermikompost

Allikas: Vikipeedia

Vermikompostiks ehk biohuumuseks nimetatakse punaste vihmausside ehk sõnnikuusside toodetud bioväetist. Vermikompostimine on üks viis majapidamisjääkide kompostimiseks.

Vermikompost

Sõnnikuusside ja vihmausside liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Uurijad on eristanud üle 7000 vihmaussi liigi rohkem kui 20 perekonnast vihmauslaste sugukonnas.[1] Kõigi nende kasutamine vermikompostimiseks ei ole võimalik, sest kompostimise keskkond on väga toitaineterikas. Sõnnikuussid aga ei taha elada tavalises toitainetevaeses mullas. Vermikompostimiseks sobivad liigid on Eisenia foetida ja Eisenia andrei.[2]

Sõnnikuusside hankimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige odavam viis on kaevata neid sõnnikukomposti hunnikust või korjata maapinnale asetatud laua- või riidetükkide alt.[2]

Üle Eesti leidub küllalt sõnnikuusside kasvatajaid, kelle käest on võimalik ussikesi osta. Samuti pakuvad neid lemmiklooma- ja kalanduspoed.

Ühe liitri mulla kohta peaks algul olema 50–70 ussi. Ussid jaksavad päevas jäätmeid süüa kuni poole iseenda kaalust, seega peaks jäätmete ja ussikeste suhe olema 1:2.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Aastaga suureneb usside arv üle 1000 korra. Täiskasvanud usside munetud kookonitest arenevad 18–25 päevaga noored ussid, kes saavutavad suguküpsuse 8–12 nädalaga. Looduslikes oludes on paljunemine aeglasem. Pärast talveund munevad vihmaussid iga 5–7 päeva järel 2 nädala jooksul. Noored ussid saavutavad suguküpsuse alles sügiseks. Eluiga 4 aastat.

Soodsates tingimustes paljunevad ussid paari kuu jooksul mitu korda ja hoiavad oma arvukuse vastavalt toidu hulgale.

Ühel ussil on nii emas- kui isassugurakud, kuid järglaste saamiseks on vaja kahte ussi. Kookoniteperiood kestab paar nädalat, talvel kauem.

Vihmausside kunstlik paljundamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sellele tööle pani alusel ameerika arst Barret, kes 1946. aastal avaldas raamatu oma uurimistulemustest ning 1959. aastal patenteeris endaaretatud punase Kalifornia hübriidvihmaussi ja selle kasvatamise tehnoloogia. Üks hübriiduss annab aastas 500–1500 järglast, s.o 100 korda rohkem kui tavaline sõnnikuuss. Eluiga kuni 16 aastat.

Vermikompostimise sisseseadmine[muuda | muuda lähteteksti]

Sisetingimustes toidujäätmete jaoks[muuda | muuda lähteteksti]

Vajalik on konteiner või muu anum, alustuseks näiteks 3-liitrine klaaspurk või akvaarium. Sügavus 30–50 cm. Ussid elavad meelsasti mulla ülemistes kihtides, seega ei maksa valida eriti sügavat nõud. Materjalid: puit, klaas, plast.

Anuma suurus. Köögijäätmeid kompostides tuleb ühe inimese kohta arvestada vähemalt 0,15 m2 anuma pinda.

Ussid tuleks panna märga neutraliseeritud turba või lehemulla kihti anuma põhja. Hoida soojas, näiteks garaažis või köögis. Ei tasu asetada otsese päikesevalguse kätte ega kohtadesse kus on oht ära külmuda või vihma kätte jääda.

Substraadi omadus Optimaalne
Temperatuur 22±5 kraadi
Niiskus 75±10%
Happesus pH 7,0±0,5

Välistingimustes (õues) aiaprahi jaoks[muuda | muuda lähteteksti]

Kompostikast kodutingimustes

Tuleks ehitada soojustatud kompostikast, et aktiivne kompostimine jätkuks ka talvel. Kasti ülapoolel peaksid olema õhutusavad ja all avad liigse vedeliku äravooluks.

Kompostimise protsess[muuda | muuda lähteteksti]

  • Konteinerisse lisatakse peenestatud (toidu)jäägid:
    • kohvipaks
    • puuviljade koored
    • orgaaniline taimne materjal, millest vähemalt 1% on lämmastikku
    • munakoored
    • majapidamispaber
    • tolmuimeja tolm
    • vältida tuleks liiga happeliste materjalide suuri koguseid, nagu tsitruseliste koor
    • liha ja piimatooted ning leib meelitavad ligi kahjurputukaid
  • Kuna ussidele ei meeldi valgus, ei tule nad ka valguse kätte sööma. Jäätmed tuleks asetada mulla alla või katta mullaga, sellega välditakse ka lõhna ja kärbeste levikut.
  • Kompostimulla kättesaamiseks on järgmised viisid:
    • paar nädalat enne komposti eemaldamist panna jäätmeid vaid kasti ühte nurka
    • kallata kasti sisu ümber ja sortida käsitsi. Lisaks ussidele noppida välja tatratera meenutavad kookonid.
    • aiakonteineril võiks olla alt tühjendamise võimalus. Ussid liiguvad pidevalt ülespoole värske söögi poole.
Ussid käsitsi noppimiseks

Vermikomposti omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Sisaldab nii makro- kui ka mikroelemente, vitamiine, kasvuaineid (giberelliin, auksiin jt), antibiootikume, 18 aminohapet ja kasulikku mikrofloorat. Vermikompostis on enamik vajalikest toitaineelementidest taimedele kergesti omastataval kujul. Taimedele kasulike mikroorganismide sisaldus vermikompostis on ligi 100 korda suurem kui sõnnikus. Vermikompost suurendab saagikust ja lühendab vajalikku taimede kasvuaega.

Korduma kippuvad kartlikud küsimused[muuda | muuda lähteteksti]

Sõnnikuusside invasiivsus[muuda | muuda lähteteksti]

Vermiusside nõuded elutingimuste osas on üsna erinevad võrreldes Eesti looduslike tingimustega, et vaevalt neil õnnestub siin mullas elavad liigid välja tõrjuda.[3]

Mis juhtub, kui ussid väljuvad anumast?[muuda | muuda lähteteksti]

Sõnnikuussidele ei meeldi valgus, seega pole vaja karta, et nad oma pesast välja roniksid ja mööda eluruume vingerdama hakkaksid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Alar Astover (koostaja). "Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele", Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, 2012.
  2. 2,0 2,1 Maia Raudseping. "Kompost ja kompostimine", AS Eesti Ajalehed (Maalehe raamat), 2010.
  3. Margus Ess. Arutelu permakultuuri listis https://groups.google.com/forum/#!topic/permakultuur/vwB_0joV3IM 23.22.2013.