Mine sisu juurde

EiK

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib muusikust; teiste tähenduste kohta vaata lehte EIK.

Eik Erik Sikk
EiK (2022)
EiK (2022)
Sünninimi Eik Erik Sikk
Tuntud kui EiK
Sündinud 25. september 2000 (25-aastane)
Päritolu eestlane
Stiilid hiphop, indie, punk, elektrooniline
Elukutse muusik, luuletaja
Tegev 2014-...
Veebileht http://eikluuletab.ee/

Eik Erik Sikk (sündinud 25. septembril 2000), esinejanimega EiK (tuntud ka kui EiK 2509, varasem esinejanimi EIXD) on eesti muusik ja luuletaja.

Ta õppis aastatel 2007–2019 Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) algkoolis, põhikoolis ja keskkoolis (teatriharus). Pärast gümnaasiumit lõpetas ta Balti filmi- ja meediakooli bakalaureuseõppe.

Loominguline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed luuletused kirjutas Sikk umbes kuueaastaselt, avalikult tuntuks sai ta 2014. aastal ilmunud singliga "Balti jaam". Peagi andis autor välja albumi "Melomaniakk" ja EP "Pudistaja EP". Eik Erik Sikk jõudis 2016. aasta Noortebändi võistluse finaali ning pälvis eriauhinna.[1]

2017. aastal ilmusid albumid "uinak" ja "äratuskell". 2018. aasta sügisel ühines EiK plaadifirmaga TIKS rekords ning ilmus tema kolmas album "unerohi", järgnevatel aastatel plaadid "EiK", "TIKS 097" ja "uduvaip".[2]

2023. aastal andis EiK välja talle laialdaselt tuntust kogunud albumi "ei lase sul magada"[3], millel teeb kaasa mitmeid Eesti uue kooli artiste, sealhulgas villemdrillem, Maria Kallastu, Säm, Mäx ja KiROT. Plaadi lugu "PUDEDAKS LUMEKS" esitas ta 2023. aasta Eesti vabariigi aastapäeva galakontserdil, mille lavastajaks oli Renate Keerd.[4]

Albumi ilmumisele järgnes singel "HÜLGEHALL", mille kirjutas EiK koos produtsent Mattias Tirmastega oma vanaisa Ülo Vinteri 100. sünniaastapäevaks. Laulus on kasutatud Vinteri heliloomingut kultusloost "Majakene mere ääres", mis pärineb Sulev Nõmmiku 1979. aasta filmist "Siin me oleme!".[5] Laul pälvis 2024. aasta Raadio 2 Aastahitt küsitlusel tiitli "R2 TOP1 enimmängitud lugu", olles edetabelis 15 järjestikust nädalat.[6]

2024. aasta aprillis ilmus EiKil koos produtsendiga boipepperoni singel "armastatud", mille ilmumist tähistati kahe ühise kontserdiga täismajadele Tartus Genialistide Klubis ja Tallinnas klubis D3.

2025. aasta jaanuaris andis EiK välja EP "teatrimuusika". Lühialbumil on neli laulu, mille EiK kirjutas koostöös heliloojatega Mattias Tirmaste, Maris Pihlap ja Liina Sumera 2024. aasta maikuus esietendunud Eesti Noorsooteatri lavastusele "Lahenduste ministeerium".[7] Tegu on tema debüüdiga teatrimuusika vallas, millega pälvis EiK muuhulgas Noorsooteatri kolleegipreemia "Loov Jõud".

Sama aasta aprillis ilmus EiKi pungi- ning alternatiivroki sugemetega 7. album "lõputu festival"[8], millega nomineeriti artist Eesti Muusikaauhindadel Aasta alternatiivalbumi ja Aasta meesartisti kategooriates.

EiKi täiskoosseisus bändi kuuluvad Mattias Tirmaste kitarril ja vokaalidel (Haldi & ans Flamingo), Rein Fuks trummidel ja backtrackidel (Pia Fraus, Imandra Lake, Popidiot) ning Taali Lehtla bassil ja vokaalidel (Siniviisor).

Ta on teinud koostööd artistide ja bändidega nagu Duo Ruut, Kermo Murel, INGER, Riste Sofie Käär, säm, maria kallastu, boipepperoni, Jarek Kasar, Stig Rästa, Sander Mölder, villemdrillem, Jonas Kaarnamets, Ans Andur, Arg Part, Arop, Sammalhabe, Pihlap.uud, Luurel Varas, Taavi-Peeter Liiv ja 5LOOPS.

Diskograafia

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "lõputu festival" (2025)
  • "ei lase sul magada" (2023)
  • "uduvaip" (2022)
  • "TIKS 097" (2021)
  • "EiK" (2020)
  • "unerohi" (2018)
  • "äratuskell" (2017)
  • "uinak" (2017)
  • "Melomaniakk" (2015)

Singlid ja EP-d

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "NO FILLERS" (2026)
  • "qldne aeg (kontserdil)" (2025)
  • "BERLIIN" (2025)
  • "RÕÕMUS" (2025)
  • EP "teatrimuusika" (2025)
  • "KURVA MUUSIKA PIDU" (2024)
  • "armastatud"(2024)
  • "HÜLGEHALL" (2024)
  • "qldne aeg" (2023)
  • "MAIKUUVIHMAD" (2023)
  • "PUDEDAKS LUMEKS" (2022)
  • "MEIE SÜÜ" (2022)
  • "KOLIMISKASTID" (2022)
  • "TEAD" (2021)
  • "TIKS 097 instrumentaalid" (2021)
  • "ILUSTI" (2020)
  • "Tinnitus" (2019)
  • "Annahetk" (2018)
  • "Palju ilusam" (2017)
  • "Falsett / Vestlus iseendaga" (2016)
  • EP "Pudistaja EP" (2016)

Tema ema on Ylle Rajasaar ja vanaisa oli helilooja Ülo Vinter.

  1. "Saage tuttavaks: Noortebänd 2016 finalist EIXD – Rada7.ee". Vaadatud 21. jaanuaril 2026.
  2. ERR (20. september 2018). "EiK avaldas uue singli, annab plaadifirma TIKS alt välja albumi". ERR. Vaadatud 21. jaanuaril 2026.
  3. "EiK – ei lase sul magada (TIKS rekords, 2023)". Müürileht. 15. jaanuar 2024. Vaadatud 21. jaanuaril 2026.
  4. ERR, Rasmus Kuningas | (25. veebruar 2024). "Arvustus. Vabariigi aastapäeva kontsert vaatas elu kerge naeratusega". ERR. Vaadatud 21. jaanuaril 2026.
  5. ERR (13. aprill 2024). "Video: Eik esitas EFTA galal laulu "Hülgehall"". ERR. Vaadatud 21. jaanuaril 2026.
  6. ERR (27. detsember 2024). "Galerii: Raadio 2 aastahitt 2024 on Nublu ja Maria Kallastu "Push it"". ERR. Vaadatud 21. jaanuaril 2026.
  7. ERR (13. juuni 2024). "Eik oma esimesest teatrile kirjutatud muusikast: olin alguses skeptiline". ERR. Vaadatud 21. jaanuaril 2026.
  8. ERR, Andrei Liimets | (14. juuli 2025). "Arvustus. Eiki "Lõputu festival" pulbitseb elust ja noorusest". ERR. Vaadatud 21. jaanuaril 2026.
  9. Aasta keeleteoks valiti õppevideod ja ülikooliõpik, rahvahääletuse võitis noor luuletaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiteade, 15. märts 2024
  10. "Eesti Noorsooteater jagas kolleegipreemiaid ja kuulutas välja publiku lemmik-uuslavastuse". EESTI NOORSOOTEATER. 17. märts 2025. Vaadatud 21. jaanuaril 2026.
  11. Haabmets, Rauno (6. jaanuar 2026). "Selgusid Eesti Muusikaauhinnad 2026 nominendid". Eesti Muusikaauhinnad. Vaadatud 21. jaanuaril 2026.
  12. "Ma ei viitsi lugeda igavat arengukava". arhiiv.kuldmuna.ee. Vaadatud 26. märtsil 2026.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]