Eesti teadussüsteem

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eesti teadussüsteemi organisatsioonilise struktuuri ja toimimise aluseks on teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus[1], millest annab ülevaate kõrvalolev joonis. Eesti teadussüsteemi osadel on täita järgnevad rollid:

Eesti teadus- ja arendustegevuse organisatsiooniline struktuur
  • riigikogu ja valitsus kujundavad poliitika. Riigikogu kinnitab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alased strateegiadokumendid ja riigieelarves teadustegevuseks ettenähtud vahendid; kord aastas peab peaminister riigikogu saalis ettekande teadustegevuse strateegia[2] täitmisest;
  • teadus- ja arendustegevuse nõukogu) 12 liiget suunavad rahvuslikku teadus-, arendus- ning innovatsioonisüsteemi arengut ning annavad neil teemadel valitsusele nõu;
  • ministeeriumid valmistavad ette ning rakendavad valdkondlikud poliitikad; haridus- ja teadusministeeriumi nõustab teaduspoliitika komisjon[3];
  • haridus- ja teadusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on põhilisteks teadust finantseerivateks ja toetavateks organisatsioonideks, kelle vastutusalas töötavad teadust rahastav Eesti Teadusagentuur) ja innovatsioonitegevust rahastav Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus);
  • teadus- ja arendustegevust viivad ellu avaliku sektori teadusasutused (sh ülikoolid) ning erasektori teadusasutused; korralise evalveerimise on positiivse tulemusega läbinud 22 teadusasutust[4], kelle hulgas on nii ülikoolid kui avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi teadusasutused, avalik-õiguslikud (st oma seaduse alusel tegutsevad) teadusasutused ja era-teadusasutused; lõviosa Eesti akadeemilistest töötajatest on koondunud ülikoolidesse, kus tehakse ka enamik teadustööst;
  • oma seaduse alusel tegutseb Eesti Teaduste Akadeemia), mis sõltumatu kõrge tasemega teadlaste ühendusena aitab kaasa Eesti teaduse ning riigi sotsiaalse ja majandusliku arengu küsimuste lahendamisele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]