Eesti teadussüsteem

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eesti teadus- ja arendustegevuse organisatsiooniline struktuur

Eesti teadussüsteemi organisatsioonilise struktuuri ja toimimise aluseks on teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus[1], millest annab ülevaate kõrvalolev joonis. Eesti teadussüsteemi osadel on täita järgnevad rollid:

  • riigikogu ja valitsus kujundavad poliitika. Riigikogu kinnitab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alased strateegiadokumendid ja riigieelarves teadustegevuseks ettenähtud vahendid; kord aastas peab peaminister riigikogu saalis ettekande teadustegevuse strateegia[2] täitmisest;
  • Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu 12 liiget suunavad rahvuslikku teadus-, arendus- ning innovatsioonisüsteemi arengut ning annavad neil teemadel valitsusele nõu;
  • ministeeriumid valmistavad ette ning rakendavad valdkondlikud poliitikad; haridus- ja teadusministeeriumi nõustab teaduspoliitika komisjon;
  • haridus- ja teadusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on põhilisteks teadust finantseerivateks ja toetavateks organisatsioonideks, kelle vastutusalas töötavad teadust rahastav Eesti Teadusagentuur ja innovatsioonitegevust rahastav Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus;
  • teadus- ja arendustegevust viivad ellu avaliku sektori teadusasutused (sh ülikoolid) ning erasektori teadusasutused; korralise hindamise on positiivse tulemusega läbinud 20 teadusasutust[3], kelle hulgas on nii ülikoolid kui avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi teadusasutused, avalik-õiguslikud (st oma seaduse alusel tegutsevad) teadusasutused ja era-teadusasutused; lõviosa Eesti akadeemilistest töötajatest on koondunud ülikoolidesse, kus tehakse ka enamik teadustööst;
  • oma seaduse alusel tegutseb Eesti Teaduste Akadeemia, mis sõltumatu kõrge tasemega teadlaste ühendusena aitab kaasa Eesti teaduse ning riigi sotsiaalse ja majandusliku arengu küsimuste lahendamisele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]