Eesti rahvusbibliograafia

Allikas: Vikipeedia

Eesti rahvusbibliograafia on rahvusbibliograafia, mis hõlmab Eestis kõigis keeltes avaldatud ja välismaal eesti keeles avaldatud teavikuid olenemata andmekandjast ja ilmumisajast. Vanim registreeritud objekt on 1525. aastal ilmunud raamat. Rahvusbibliograafia andmestut täiendatakse pidevalt.

Rahvusbibliograafia eraldi osa moodustab Estonica - eesti autorite ning Eestit ja eestlasi käsitlevad väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelsed teavikud.

Eesti rahvusbibliograafia andmestik on kättesaadav Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (ERB)[1]. Andmebaasi haldab Eesti Rahvusraamatukogu, kes täidab rahvusbibliograafia uurimise ja loetlemise ülesannet Eestis vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu seadusele, Säilituseksemplari seadusele, ja Rahvusraamatukogu põhikirjale. Rahvusbibliograafia valikupõhimõtted on kirjas dokumendis Rahvusbibliograafia koostamise alused.

Lisaks andmebaasile vahendatakse rahvusbibliograafiat ka trükinimestikena ja võrguväljaannetena. 

Vanema Eestiga seotud kirjanduse registreerimise ja teadusliku kirjeldamisega tegelevad Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia (ERRB) keskused, milleks on Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu[2], kes on avaldanud järgmised Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia nimestikud:

Nõukogude perioodil, aastatel 1940-1941 ja 1944-1991 ilmusid väljaanded "Raamatukroonika" ja "Artiklite ja retsensioonide kroonika".

Eesti registreeriva ehk jooksva rahvusbibliograafia trükinimestikud ilmusid perioodil 1992-2006 järgmiselt:

  • "Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud". Kuunimestik, mis registreeris Eestis ja eesti keeles ilmunud raamatud, videosalvestised ja mittemuusikalised helisalvestised. Kuuvihik hõlmas ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse sundeksemplarina saabunud uued teavikud. Nimestik ilmus trükis kuni 2007. aastani.
  • "Eesti rahvusbibliograafia. Perioodika". Aastanimestik, mis registreerib Eestis ja eesti keeles ühe aasta jooksul ilmunud ajalehed, ajakirjad ja jätkväljaanded (nt aastaraamatud, toimetised) olenemata kandjast. Samuti hõlmab nimestik väljaspool Eestit ilmunud Eestit kajastavaid võõrkeelseid jadaväljaandeid. Trükinimestiku avaldamine lõpetati 2006. aastal. Sellest ajast ilmub nimestik üksnes võrguväljaandena.
  • "Eesti rahvusbibliograafia. Muusika". Aastanimestik, mis registreeris ühe aasta jooksul Eesti Rahvusraamatukokku sundeksemplarina saabunud uued noodid ja helisalvestised, samuti väljaspool Eestit ilmunud eesti heliloojate teoste noodid ning eesti heliloojate ja interpreetide helisalvestised. Trükinimestiku avaldamine lõpetati 2006. aastal.
  • "Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud. Kaardid. Registrid". Aastaväljaanne, mis koosnes kolmest iseseisvast osast:
    • Esimese osa moodustas nimestik Estonica, mis hõlmas viimase viie aasta jooksul väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelseid teavikuid, mis käsitlevad peamiselt Eestit, eestlasi, eesti keelt, teisi Eestis elanud/elavaid etnilisi rühmi ja isikuid; mille aluseks on eestikeelne algupärand; mis sisaldavad Eesti ja Eestist pärit autorite võõrkeelseid algupärandeid.
    • Väljaande teine osa sisaldas ühel aastal ilmunud kuuvihikute "Eesti Rahvusbibliograafia. Raamatud" koondregistreid (nimeregister ja pealkirjaregister). Samuti esitas väljaanne ISBN-tunnusega kirjastajate loetelu ja kirjastajate kontaktandmed ning Eesti kirjastuste ISBN-tunnuste loetelu. Aastaväljaandest leiab ka Eesti trükitoodangu (raamatud ja brošüürid) statistilised andmed viimase kolme aasta kohta.
    • Aastaväljaande kolmanda osa moodustas nimestik "Eesti Rahvusbibliograafia. Kaardid", mis registreerib Eestis ilmunud ning väljaspool Eestit ilmunud eestikeelsed või Eestit kujutavad kartograafiateavikud. Selle trükinimestiku avaldamine lõpetati 2006. aastal.
  • "Eesti Ametlikud Väljaanded". Aastanimestik, mis registreeris ühe aasta jooksul Eesti Vabariigi riigiasutuste kulul või korraldusel välja antud trükiseid. Aastatel 20012005 ilmus nimestik üksnes veebiväljaandena.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]