Eesti imetajad

Eesti imetajad ehk Eesti imetajate fauna ehk Eesti teriofauna on Eesti territooriumil elavad imetajad.

Eesti imetajaid liigitatakse järgmiselt:

pärismaised liigid,
naturaliseerunud liigid,
koduloomad,
loomaaialoomad.

20. ja 21. sajandi jooksul on Eestis kohatud 74 liiki pärismaiseid ja vabalt elavaid introdutseeritud (naturaliseerunud) imetajaid (sh. pärisinimene). Nende hulka on arvestatud liigid, keda on kohatud eksikülalistena, nt. vaalalised, ahm, tähnik- ja kabehirv. Kui ka need, kelle esinemise kohta viimastel aastakümnetel andmed puuduvad, nt. unilased, kääbus-karihiir, soo-uruhiir. Liike, kes Eestis teadaolevalt 21. sajandi kolmandal kümnedil elutsevad ja sigivad, on 63.^[1]^[2]^[3]

Jääajajärgsel ajal on Eestis elanud veel mitmeid praeguseks siin väljasurnud liike: tarvas, põhjapõder, euroopa piison, metshobune jt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti imetajate levikuatlas (koostamisel)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Moks, Epp; Remm, Jaanus; Kalda, Oliver; Valdmann, Harri (2015). Eesti imetajad. Tallinn: Varrak.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Timm, Uudo (2020). "Väike-vesimutt ja metslemming Eestis" (PDF). Eesti Loodus (3): 58–60.
↑ Koorits, Vahur (02.06.2020). "Kopli lahes nähti siinmail haruldast külalist silmikdelfiini". Delfi.ee. Vaadatud 31.12.2022.

[1] Moks, Epp; Remm, Jaanus; Kalda, Oliver; Valdmann, Harri (2015). Eesti imetajad. Tallinn: Varrak.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[2] Timm, Uudo (2020). "Väike-vesimutt ja metslemming Eestis" (PDF). Eesti Loodus (3): 58–60.

[3] Koorits, Vahur (02.06.2020). "Kopli lahes nähti siinmail haruldast külalist silmikdelfiini". Delfi.ee. Vaadatud 31.12.2022.

[1]

[2]

[3]