Eesti animafilmikunst
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Eesti animafilmikunst käsitleb Eesti animafilmi ehk multifilmi läbi aja.
Eesti animafilmikunst sai alguse 1930ndatel, kui tehti esimesed eksperimentaalsed animafilmid. Sellest ajast on säilinud vaid üks lühianimafilm: "Kutsu-Juku seiklusi".
Alates ülemaailmsest majanduskriisist kuni 1958. aastani Eesti animafilmikunstis arengut ei toimunud. Animafilmikunsti taassünd oli 1958, kui Elbert Tuganov asutas filmistuudio Tallinnfilm juurde nukufilmi osakonna. 1958 valmis nukufilmi osakonnas esimene animafilm: "Peetrikese unenägu".
Kolmas nukufilm, "Metsamuinasjutt" (1960) tõi filmifestivalil Bukarestis 1960. aastal esimese rahvusvahelise auhinna eesti filmikunstile. "Ott kosmoses" (1961) sai aastal 1963 rahvusvahelisel astronautika- ja kosmosefilmide festivalil Deauville’is eriauhinna. Viienda nukufilmiga "Mina ja Murri" 1961. aastaks töötas filmistuudios juba kakskümmend inimest. Siit algas regulaarne nukufilmitootmine. Aastatel 1958–1963 oli esimese üheksa nukufilmi ainurežissöör Elbert Tuganov, seejärel debüteeris tema senine operaator Heino Pars filmiga "Väike motoroller" (1963). Järgnesid filmid "Just nii" (1963), "Park" (1966), "Jonn" (1966), "Hammasratas" (1968) ja "Jalakäijad" (1971, mis keskendusid natuke tõsisematele teemadele, nagu nõukogude bürokraatia satiir. Järgnesid filmid "Hiirejaht" (1965), "Ahvipoeg Fips" (1968), "Aatomik" (1970) ning "Aatomik ja Jõmmid" (1970), mis säilitasid satiirilist meeleolu, siis paroodiafilmid "Eesel, heeringas ja nõialuud" (1969) ja "Verine John" (1974). Aimefilm "Žanri sünd" (1967) on kokkuvõte animafilmi tekkimisest ja kujunemisest 19.–20. sajandi vahetusel. Jätkates eksperimenteerimist, tegi Tuganov piksillatsioonfilmimise abil laulupeost reportaaži "Inspiratsioon" (1975) ja filmi "Suveniir" (1977), mis on arvatavasti maailma esimene stereoskoopnukufilm (3D-film).
Tuganovi järel arenes animatsioon rahvuslikku kultuurirada pidi, uude kunstiliiki hakati kohe kutsuma Eesti heliloojaid, kunstnikke, kirjanikke. 1972. aastal rajas esimese nukufilmi kunstnik Rein Raamat regulaarse joonisfilmitootmise. Eesti animatsioon oli nüüdseks täisealine.