Eesti SS pataljon (laul)
Ilme
Kuradilaul[1]
Kord võitles Lõuna-Venemaal,
kaugel Doni steppides
üks vapper Eesti pataljon
lauldes laulu kuradist.
Meid paisati itta kord läände,
kõikjal seisime kaljudena
ja ka Neveli sood ja tšerkassid,
ei iial neid unusta saa.
kaugel Doni steppides
üks vapper Eesti pataljon
lauldes laulu kuradist.
Meid paisati itta kord läände,
kõikjal seisime kaljudena
ja ka Neveli sood ja tšerkassid,
ei iial neid unusta saa.
Refrään:
Rünnakrelvade terasest tules,
kõlab leekides kuradi naer: ha-ha-haa.
Sirgub vabadusidu, ei murta neid ridu,
kes Eesti eest andnud on kõik.
Aeg sangarid kord unustab
ja tandrid tasandab.
ja surnu-pealuu sõdureist
vaid tuul meil jutustab...
Teed tagasi meil ei ole,
ehkki häving on silmade ees.
Vaba Eesti eest palju ei ole,
kui ka langeks meist viimane mees.
Refrään:
Rünnakrelvade terasest tules ...
Rünnakrelvade terasest tules,
kõlab leekides kuradi naer: ha-ha-haa.
Sirgub vabadusidu, ei murta neid ridu,
kes Eesti eest andnud on kõik.
Aeg sangarid kord unustab
ja tandrid tasandab.
ja surnu-pealuu sõdureist
vaid tuul meil jutustab...
Teed tagasi meil ei ole,
ehkki häving on silmade ees.
Vaba Eesti eest palju ei ole,
kui ka langeks meist viimane mees.
Refrään:
Rünnakrelvade terasest tules ...
Sõnad: Hillar Erma
"Eesti SS pataljon" on Saksa sõjaväemarsi viisil lauldav laul, mille eestikeelsed sõnad kirjutas Hillar Erma Teise maailmasõja ajal 1944. aastal.
See oli algselt pühendatud Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljoni "Narva" ja 5. SS-Soomusdiviisi "Wiking" eesti sõduritele, kuid hiljem muutis laulu sõnade autor Hillar Erma sõnastust, põimides teksti sisse "ning Neveli sood ja tšerkassid" – Idarindel Punaarmee vastu võidelnud Eesti Vabatahtlike SS-brigaadi võitlejate mälestuseks, kes olid sõdinud Neveli all[2].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kuradi laul". laulud.ee. Vaadatud 29.01.2021.
- ↑ Hillar Erma, Kuidas sündis laul surnupealuu sõdurist?, Kultuur ja Elu, 3/2006
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Hillar Erma, Kuidas sündis laul surnupealuu sõdurist?, Kultuur ja Elu, 3/2006