Eesti Advokatuuri aukohus
Eesti Advokatuuri aukohus on üks kuuest advokatuuri organist.[1]
Aukohtu peamised ülesanded on advokaatide ja nende töö kohta esitatud kaebuste lahendamine, mis hõlmab ka otsuse tegemist, ja teiste aukohtu pädevusse antud asjade arutamine.[2]
Aukohtu koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Aukohtu moodustab advokatuuri üldkogu, kohtunike täiskogu ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu poolt neljaks aastaks valitud seitsmeliikmeline koosseis, kuhu kuulub:[3]
- neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kes on tegutsenud vähemalt kümme aastat;
- kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku;
- üks Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane.
Alates 2017. aastast on aukohtu liikmed
- Andreas Aavik (aukohtu esimees) – vandeadvokaat;
- Liina Linsi – vandeadvokaat;
- Küllike Namm – vandeadvokaat;
- Tõnis Tamme – vandeadvokaat;
- Raul Narits – võrdleva õigusteaduse professor;
- Gaida Kivinurm – kohtunik;
- Imbi Sidok-Toomsalu – kohtunik.
Aukohtu asendusliikmed on 2020. aasta 19. oktoobri seisuga
- Leon Glikman – vandeadvokaat;
- Merike Varusk – kohtunik;
- Marko Tiiman – vandeadvokaat.
Aukohtu tööd korraldab aukohtu esimees[4] ning sarnaselt teiste advokatuuri organitega lähtub ka aukohus oma tegevustes põhiseadusest, advokatuuriseadusest ja muudest õigusaktidest.[5]
Aukohtu pädevus
[muuda | muuda lähteteksti]Aukohus
- arutab advokaatide distsiplinaarsüütegusid;
- lahendab kliendi vaidlustatud advokaaditasu või õigusteenuskulu suuruse põhjendatusega seotud küsimusi;
- arutab muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju.[6]
Aukohtumenetlus
[muuda | muuda lähteteksti]Kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, võib aukohus algatada sellest huvitatud isiku, advokatuuri organi või enda algatusel aukohtumenetluse. Ühtlasi algatatakse aukohtumenetlus, kui seda taotleb justiitsministeerium või kui kohus on advokaadi suhtes rakendanud sanktsioone.[7] Pärast aukohtumenetluse algatamist selgitab aukohus välja kõik menetluses olulist rolli mängivad asjaolud[8] ja arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.[9] Põhjendatud otsuse teeb aukohus kuue kuu jooksul.[10] Distsiplinaarsüüteo ilmnemisel määrab aukohus advokaadile distsiplinaarkaristuse, milleks võivad olla:[11]
- noomitus;
- rahatrahv advokatuuri kasuks;
- kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks;
- advokatuurist väljaheitmine;
- pankrotihaldurina tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks;
- patendivolinikuna tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks.
Distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse distsiplinaarsüüteo raskust, menetletava asja olemust ja advokaadi varasemat karistatust.[12] Kui huvitatud isik ei jää aukohtu otsusega rahule, siis võib ta selle peale esitada kaebuse halduskohtule.[13]
Lepitusmenetlus
[muuda | muuda lähteteksti]Lepitusmenetlus on teine aukohtu pädevusse kuuluv menetluse liik, mille eesmärk on vaidlevate poolte lepitamine.[14] Lepitusmenetlust saavad taotleda klient, kes soovib vaidlustada advokaaditasu või õigusteenusekulude nõude, ning advokaat, kes soovib kutsetegevusest tuleneva vaidluse lahendada.[15]
Erinevalt aukohtumenetluses tehtud otsusest ei ole aukohtu seisukoht lepitusmenetluses pooltele kohustuslik, vaid pigem soovituslik. Seetõttu ei saa lepitusmenetluse käigus esitatud seisukohta edasi kaevata.[16]
Aukohus võib keelduda taotluse menetlemisest, kui:[17]
- klient ei ole enne aukohtu poole pöördumist võtnud ühendust kõnealuse advokaadi või advokaadibürooga, et vaidlus lahendada;
- kliendi nõue ei tulene pooltevahelisest lepingust või on pahatahtlik;
- vaidlust menetleb või on menetlenud ja teinud otsuse mõni teine tunnustatud vaidluste lahendamise üksus – kohus või vahekohus;
- tõendite põhjal on selge, et nõue ei ole põhjendatud;
- vaidlus ei sobi lepitusmenetluseks;
- kliendi pöördumisest advokaadi või advokaadibüroo poole kaebusega on möödas rohkem kui aasta või nõue on aegunud;
- advokaadibüroo suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.
Lepitusmenetlus lõpeb, kui:[18]
- pooled jõuavad kokkuleppele;
- klient võtab lepitustaotluse tagasi;
- üks pool avaldab tahet menetlus lõpetada;
- aukohus otsustab menetluse lõpetada.
Kui lepitusosalised jõuavad lepitusmenetluse tulemusel kokkuleppele, formuleerib aukohus lepitusosaliste kirjaliku kokkuleppe ning pooled allkirjastavad selle koos aukohtu esindajaga.[19]
Muud seadusega aukohtu pädevusse antud asjad
[muuda | muuda lähteteksti]Sellisteks asjadeks on näiteks välisriigi advokaadile karistuse määramine või tema Eestis välisriigi advokaadina tegutsemise õiguse äravõtmine.[20]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Advokatuuriseadus (AdvS). § 6 lg 2. RT I, 19.03.2019, 51.
- ↑ Advokatuuriseadus (AdvS). § 15 lg 1 ja 2. RT I, 19.03.2019, 51.
- ↑ Eesti Advokatuuri koduleht. Arvutivõrgus: https://advokatuur.ee/est/advokatuur/aukohus.
- ↑ Eesti Advokatuuri kodukord. § 49 lg 3. RT III, 15.10.2013, 6.
- ↑ Eesti Advokatuuri kodukord. § 6 lg 2. RT III, 15.10.2013, 6.
- ↑ Eesti Advokatuuri kodukord. § 48. RT III, 15.10.2013, 6.
- ↑ Advokatuuriseadus. § 16 lg-d 2 ja 5. RT I, 19.03.2019, 51.
- ↑ Advokatuuriseadus. § 17 lg-d 4 ja 5. RT I, 19.03.2019, 51.
- ↑ Advokatuuriseadus. § 15 lg 7. RT I, 19.03.2019, 51.
- ↑ Advokatuuriseadus. § 17 lg 5. RT I, 19.03.2019, 51.
- ↑ Advokatuuriseadus. § 19 lg-d 1 ja 2. RT I, 19.03.2019, 51.
- ↑ Advokatuuriseadus. § 19 lg 4. RT I, 19.03.2019, 51.
- ↑ Advokatuuriseadus. § 18 lg 1. RT I, 19.03.2019, 51.
- ↑ Eesti Advokatuuri kodukord. § 60 lg 1. RT III, 15.10.2013, 6.
- ↑ Eesti Advokatuuri kodukord. § 60 lg 2. RT III, 15.10.2013, 6.
- ↑ Eesti Advokatuuri kodukord. § 60 lg 5. RT III, 15.10.2013, 6.
- ↑ Eesti Advokatuuri tarbijavaidluste lahendamise kord. § 4 lg 1. Arvutivõrgus: https://advokatuur.ee/uploads/files/Tarbijavaidluste%20lahendamise%20kord_19_12_2017.pdf.
- ↑ Eesti Advokatuuri tarbijavaidluste lahendamise kord. § 9 lg 1.
- ↑ Eesti advokatuuri koduleht. Arvutivõrgus: https://advokatuur.ee/est/advokatuur/aukohus/tarbijavaidlused.
- ↑ Advokatuuriseadus. § 77 lg 2. RT I, 19.03.2019, 51.