Põhja-Kaukaasia

Põhja-Kaukaasia ehk Ees-Kaukaasia (vene Северный Кавказ) on Kaukaasia osa, mis jääb Kaukasuse peaahelikust põhja poole, ulatudes kuni Aasia ja Euroopa loodusgeograafilise piirini Kuma-Manõtši nõos.

Põhja-Kaukaasia kuulub alates 19. sajandist Venemaale, kes kulutas piirkonna allutamiseks kaks esimest kolmandikku nimetatud sajandist (nn Kaukaasia sõjad).

Põhja-Kaukaasia haldusjaotus aastal 1940.
Tänased piirid on näidatud valgete joontega.

Põhja-Kaukaasia haldusjaotus aastal 1950.
Valgete joontega on näidatud 1940. aasta piirid.

Põhja-Kaukaasia aastal 2005.

Suurimad linnad: Jekaterinodar, Vladikavkaz, Rostov Doni ääres, Stavropol, Groznõi, Pjatigorsk.

Etniline koosseis

Etniliselt ja religioosselt on Põhja-Kaukaasia kirev piirkond.

Piirkonna riigid 1918. aastal

Pärast Venemaa keisririigi lagunemist 1917. aastal moodustati Põhja-Kaukaasias 1918. aasta kevadel 3 nõukogude vabariiki: Kubani-Mustamere Nõukogude Vabariik (Кубано-Черноморская), keskus Jekaterinodar; Terski Nõukogude Vabariik (Терская), keskus Vladikavkaz ja Doni Nõukogude Vabariik (Донская) ning bolševike juhitav Stavropoli kubermangus. 1918. aasta juulis moodustati nende nõukogude vabariikide poolt Põhja-Kaukaasia NSV

Vaata ka

• Taga-Kaukaasia
• Lõuna föderaalringkond