Edgar (ooper)
"Edgar" on Giacomo Puccini ooper (dramma lirico) kolmes vaatuses (algvariandis neli vaatust) Ferdinando Fontana libretole Alfred de Musset’ dramaatilise poeemi "La coupe et les lèvres" (1832) järgi.
Esmaettekanne toimus 21. aprillil 1889 Milano Teatro alla Scalas. Rollide esmaesitajad olid Gregorio Gabrielesco (Edgar), Pio Marini (Gualtiero), Antonio Magini-Coletti (Frank), Aurelia Cataneo-Caruson (Fidelia) ja Romilda Pantaleoni (Tigrana). Dirigeeris Franco Faccio.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Helilooja teine, kuid esimene täispikk ooper. Tellitud muusikakirjastaja Giulio Ricordi poolt pärast õnnestunuks osutunud "Le villi" etendusi. Sellest ooperist on helilooja oma kirjastaja nõudel ja soovitusel teinud neli varianti, et otsida publikule kõige meelepärasemat redaktsiooni. Helilooja parimate oskuste ja tahtmise tingimustes ja suure ooperi dramaturgilise mudeli eeskujul sündinud teost pidi Puccini korduvalt muutma ning viima kooskõlla verismi ajastu valitseva ooperi komponeerimise mudeliga. Ooperist on neli varianti ja toimus neli esietendust.
Esimene variant: Esietendus 21. aprillil 1889, Milano Teatro alla Scalas, 4 vaatust. Teos võeti külmalt vastu. Esitati vaid kolm korda. I ja III vaatuse partituur säilitati Ricordi arhiivis. II ja IV vaatuse partituur tagastati autorile vastavalt 1905. ja 1901. aastal.
Teine variant: Milano algvariandi parandus ja täiendus. Esietendus 5. septembril 1891, Lucca Teatro del Giglios, 4 vaatust. Mõõdukas tähelepanu vaid Luccas. Mujal ei esitatud. Partituur häälele ja klaverile avaldati trükis jaanuaris 1890, mis sisaldas originaaliga võrreldes mõningaid muudatusi.
Kolmas variant: Lühendati ühe vaatuse võrra. Esietendus 28. jaanuaril 1892 Ferrara Teatro Comunales, 3 vaatust. Sai mõõduka tähelepanu osaliseks. Esitati ka Torino Teatro Regios, Madridi Teatro Realis ja Brescia Teatro Grandes. Pärast Breciat tekkis esitamises 13-aastane paus. Selle variandi partituur häälele ja klaverile ilmus trükist jaanuaris 1892.
Neljas variant: Ooperi sisuline ümberkorraldamine. Puccini küsis Ricordilt tagasi neljanda vaatuse, et selle baasil asendada nõrgaks osutunud teist vaatust. Kärbiti mitmeid episoode, kõrvaldati 1892. aastal lisatud numbrid, koostati uus finaal ja taastati esimese variandi koor „Splendida notte”. Esietendus 8. juuli 1905, Buenos Airese Teatro Colónis, 3 vaatust. Sai hea vastuvõtu. Partituur häälele ja klaverile ilmus 1905. Versiooni originaalpartituur asub Milanos Ricordi arhiivis. Ooperi III vaatuse reekviem esitati Arturo Toscanini dirigeerimisel 3. detsembril 1924 Milano katedraalis Puccini mälestusteenistusel.
Pärast Buenos Airese etendusi kadus "Edgar" 15 aastaks lavadelt. Järgmine etendus neljanda versiooni järgi oli 1920. aastal Vallettas. Itaaliasse naasis teos esmalt 10. augustil 1935 raadioülekande kaudu. 20. sajandi esimene lavaline ettekandmine toimus Teise maailmasõja lõpuperioodil, jõululaupäeval 24. detsembril 1944 Milano Teatro Liricos. Viimase redaktsiooni partituur tükeldati. I ja III vaatus jäid kirjastajale, II ja IV vaatus leidis koha Puccini maja arhiivis. See asjaolu takistas paljudeks aastakümneteks algse partituuri kasutamist, ehkki 1890. aastal tehtud reduktsioon häälele ja klaverile oli teada. Ooperi osad pandi lõplikult kokku 2007. aastal ja lavastati 25. juunil 2008 Torino Teatro Regios versioonis, mis oli lähedane La Scalas etendunud algvariandile. Neljanda versiooni variandi ettekandmised on olnud New Yorgis (1966), Londonis (1967), Bolognas (2010), New Sussexis (2012) ja Berliinis (2019).
Helisalvestised on aastatest 1971, 1977, 2002, 2008 ja 2010.
Tegelased[muuda | muuda lähteteksti]
- Edgar (tenor), noor talunik
- Gualtiero (bass), vana talupoeg
- Fidelia (sopran), Gualtiero tütar
- Tigrana (metsosopran), mauritüdruk
- Frank (bariton), Gualtiero poeg
Süžee[muuda | muuda lähteteksti]
Tegevus toimub 1302. aastal Flandria külaväljakul ja lossi terrassil. Edgar jätab oma armastatud Fidelia maha ning armub mauritüdruk Tigranasse. Edgari vend Frank armastab samuti Tigranat. Ta kutsub Edgari duellile, aga saab haavata. Edgar on sündinust häiritud ja jätab Tigrana maha. Tal tekib soov teenida kodumaad ning ta ühineb Franki juhitava sõjaväeüksusega. Vennad lepivad ära. Lahingus Courtney kindluse juures arvatakse, et Edgar sai surma. Korraldatakse tema sõjaväelised matused. Selles osaleb munk, kes Edgari mälestuseks tellitud reekviemi esitamise ajal teatab, et tema ongi Edgar. Avatakse kirst ja sealt leitakse vaid raudrüü. Fidelia ruttab Edgari embusesse, kuid Tigrana tapab konkurendi.
Muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]
- Franki aaria „Chi detto a me l’avrebbe mai che un giorno”
- Koor „Iddio non benedice”
- Tigrana aaria „Tu il cuor mi strazi”
- Edgari aaria „O soave vision”
- Edgari aaria„ Non or... ma da quel giorno”
- Edgari aaria „Orgia, chimera – dall’occhio vitero”
- Tigrana ja Edgari duett „Edgar, sulla tua fronte”
- Fidelia aaria kooriga „Addio, mio dolce amore”
- Tigrana, Franki ja Edgari tertsett „Bella signora, il pianto sciupa gli occhi”
- Fidelia aaria „O fior del giorno”
- Koor „Splendida notte”
- Fidelia igavene reekviem (Requiem aeternam) kooriga „Del Signor la pupilla”
- Fidelia aaria „Già il mandorlo vicino”
- Franki aaria „Questo amor, vergogna mia”
- Tigrane, Edgari ja Franki tertsett kooriga „Voglio passar”
- Tigrana aaria „La coppa è simbol della vita”
- Fidelia aaria „Nel villaggio d'Edgar”
- Tigrana aaria „Ah! se scuoter della morte”
- Fidelia aaria „Un'ora Aomen”
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- Peter Southwell-Sander. Puccini, London, 1996
- Tiit Made. Ooperimaailm I köide, Tallinn, 2012
- Deutsche Grammophon. Giacomo Puccini Edgar CD, Berlin, 2006