Eberhart von Strahlborn

Allikas: Vikipeedia

Eberhart von Strahlborn (31. august 1666 Tallinn – 1736) oli Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) ja mõisaomanik, kes osales Põhjasõjas Järvamaa jalaväerügemendi koosseisus.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eberhart von Strahlborni vanemad olid Eberhart ja Bela von Strahborn. [1]

1682. aastal astus ta vabatahtlikult ihukaitse vahtkonda. Kaks aastat hiljem sai ta õukonnajunkruks Rootsi saatkonnas Venemaal. 1687. aastal sai leitnandiks Vellingki jalaväerügemendis ning liikus aasta hiljem edasi Bjelke Rootsi rügementi Hollandis, kus sai kapteniks. 1695. aastal sai selles üksuses majoriks. [2]

Põhjasõja alguseks naasis Strahlborn Eestisse ning sai Järvamaa jalaväerügemendis ooberstleitnandiks. Rügemendi ülem, Otto von Rehbinder oli Rootsi kuningale Karl XII kaevanud, et Strahlborn käitub sõduritega treeningute ajal liiga karmilt, mis põhjustab vägedes deserteerimist. Lisaks olevat tal armees käskude jagamise ning sõdurite juhatamisega probleeme, kuna ei osanud eesti keelt. [3][2]

12. augustil 1701 kirjutas Strahlborn Koordilt Eestimaa kindralkubernerile kaebekirja, kus kaebas, et Paide saksa elanikud ei soovi armeesse ohvitserideks tulla ning hakkavad vastu. [4]

1702. aastal osales Strahlborn Järva jalaväerügemendi koosseisus koos teiste Põhja-Eesti üksustega Vasknarva lahingus. [5] Tol ajal kuulus Strahlbornile ka Purdi mõis koos ühe sealse kõrtsiga. [4]

1707. aastal sai ta ühe Saksi pataljoni juhatajaks ning 1710. aastal Stockholmis ühe linnakodanikest moodustatud üksuse juhiks ja ooberstiks. 1714. aastal ülendati ta kindralmajoriks. 1721. aastal läks ta armeest erru. [2]

Eberhart von Strahlborn suri 1736. aastal. [1]

Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

Eberhart von Strahlborn oli abielus Anna Magdalena von Strahlborniga. Abielust sündisid Bela Charlotte von Staal, Helene Juliane von Strahlborn ja Johann Evert von Strahlborn. [1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Ebert / Eberhard von Straelborn".
  2. 2,0 2,1 2,2 "Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar". Vaadatud 23.05.2023.
  3. "Kalle Kroon's material about Baltic troops in the Swedish army during the GNW". Vaadatud 23.05.2023.
  4. 4,0 4,1 Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721. 1960. Lk 154, 129.
  5. Kelch, Christian (2009). Liivimaa kroonika järg. Lk 204–207.