Düskalkuulia

Düskalkuulia ka düsmatemaatika on spetsiifiline arvutamisvilumuste häire, mis ei ole seletatav üldise vaimse mahajäämusega või ebaadekvaatse õpetamisega. Düskalkuulia hõlmab põhiliste arvutamisvilumuste valdamist, nagu liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine. Algebra, trigonomeetria, geomeetria ja arvutusmeetoditega seotud abstraktsete matemaatiliste oskuste häired ei kuulu düskalkuulia alla.

Levinud märkide hulka vaegarvutamishäirest kuuluvad a) lihtsate arvuvõrdlus- ja liitmistehete teostamine loendamise (pahatihti sõrmede loendamise) abil kaua pärast vanust, milles see veel normaalne on, ning b) suured raskused umbkaudsete arvuliste hinnangute andmisel.

Düskalkuulia põhjused on ebaselged, kuid raskused aritmeetikas ei ole põhjustatud mitteadekvaatsest õpetamisest või otseselt kuulmise, nägemise või neuroloogiliste funktsioonide defektist. Samuti ei kaasne nad neuroloogiliste, psüühiliste või muude defektidega.

Avaldub

matemaatiliste operatsioonide aluseks olevate üldmõistete tähenduste mittemõistmisena
puudulik arusaamine matemaatilistest oskussõnadest ja märkidest
numbriliste sümbolite mitteäratundmine
raskused tavaliste matemaatiliste tehete sooritamises
raskused arusaamisel, millised numbrid on ülesande lahenduse otsimisel olulised
raskused numbrite järjestamisel ja kümnendkohtade ning sümbolitega opereerimisel arvutuste käigus
matemaatiliste tehete ebakorrektne ruumiline paigutus
võimetus korrutustabel rahuldavalt selgeks õppida.

Mõned näited

Kui neilt küsida, kumb kahest kaardist, millest üks on 5 ja teine 8, on suurem, loendavad nad eraldi kokku kummalgi kaardil kujutatud sümbolid.
Kui paluda neil paigutada mängukaart 8 jadasse kaartide 3 ja 9 vahel, loendavad nad 8 jaoks õiget kohta otsides kokku kahe kaardi vahelised lüngad.
10-st tahapoole loendades loendavad nad esmalt arvud ühest kümneni, seejärel ühest üheksani, jne.
Kui paluda neil arvust 70 kümnekaupa edasi loendada, teevad nad seda nii: „70, 80. 90, 100, 200, 300…“
Kui paluda neil hinnata tavalise toa kõrgust, võib vastuseks olla nt kõhklev „200 meetrit?“.

Välislingid