Dünamünde ordulinnus

Dünamünde ordulinnus oli Liivimaa ordu linnus praeguse Läti Riia linna Vecdaugava asumi territooriumil (Airu iela 79a). Dünamünde ordulinnus on arheoloogiamälestis.

Saksa keeles on kasutusel olnud nimekujud Dünamünde, Dynemunde. Läti keeles on kasutusel nimekujud Daugavgrīvas viduslaiku pils, Daugavgrīvas skansts, Skanstnieki.

Ajalugu

Tugevasti kindlustatud ja Daugava suudmeala kontrolliv Dünamünde klooster kujunes Riia linna ja Liivi ordu vahelistes lahkhelides oluliseks teguriks. Algselt saavutas Riia linn abt Vilhelmilt lubaduse, et klooster võib oma valduses olevaid maid müüa vaid Riia linnale. Aastal 1305 müüs klooster aga kõik oma valdused 4000 Kölni marga eest Liivimaa ordule, kes kloostri hooneid veel enam kindlustas ja pani nii aluse Dünamünde ordulinnusele.

Strateegiliselt tähtsas paigas asuv ordulinnus tagas Liivimaa ordule Riiaga peetud võitluses edu. Riia linn pöördus abi saamiseks isegi paavst Clemens V poole, ent edutult. Ordulinnuse tähtsust näitab see, et vahetult peale ostu, aastal 1305, rajas ordu Dünamünde komtuurkonna ja linnusest sai Dünamünde komtuuride residents.

Aastal 1329 õnnestus riialastel ordulinnus vallutada. Aastal 1335 tagastas Riia piiskop siiski linnuse Liivimaa ordule, saades kompensatsiooniks 20 000 marka. Viimane komtuur valitses 1480. aastate esimesel poolel, misjärel see valdus ühendati Liivi ordu maamarssali aladega.

Riialased hõivasid ordulinnuse taas aastal 1485, piirates linnust enne neli nädalat. Linnus lammutati, püsti jäeti vaid üks torn, mis oli kasutusel meremärgina. Ordu ehitas vana linnuse asemele uue Wolter von Plettenbergi juhatusel. Tõenäoliselt rajati siis ka teisele poole vallikraavi kolme torniga eeslinnus, mida ühendas pealinnusega langetatav sild. Aastail 1532–1560 kandsid Liivi ordu maamarssalid ka Dünamünde komtuuri nimetust.

Dünamunde linnuse vallutamine Rootsi-Poola sõjas, 1601 (Giacomo Lauro gravüür)

Ordulinnuse kaitseks ehitati muldvallid 16. sajandil. Aastal 1582 inspekteeris Rzeczpospolita kuningas Stefan Bathory ordulinnust ja andis korralduse neid tugevdada. Ordulinnuse tähtsus hakkas vähenema, kui aastal 1567 Daugava endale läbi rannaluidete uue tee merre murdis. Kuni aastani 1681 kasutati Riiga sõitmiseks ka jõe vana sängi, kuid tasahilju see ummistus ja Dünamünde ordulinnusest tähtsamaks muutus uus, aastal 1624 rajatud Daugavgrīva kindlus.

17. sajandil hävis Dünamünde ordulinnus Rootsi ja Poola vahelistes sõdades. Aastaks 1624 oli ordulinnus purustatud, aga sealset kindlust kaitsesid muldvallil asuvad 49 kahurit. Aastal 1653 otsustasid piirkonna hõivanud rootslased, et kindlust pole mõtet taastada. Ordulinnuse kive kasutati Daugavgrīva kindluse ehitusel.

18. sajandil kuulusid ordulinnuse varemed Mīlgrāvise mõisale. 19. sajandi alguses rajati sinna Skanstnieki talu.

Ehitus

Dünamünde kindlustatud kloostrile lisati ordu ajal veel kaks torni, mis paiknesid linnuse loode- ja kirdenurgas. Varasemast ordulinnusest säilis peale aastat 1485 vaid üksainus torn, mida kasutati meremärgina. Linnus taastati 15. sajandi lõpus. Wolter von Plettenberg lasi linnusele lisada veel kolme torniga eeslinnuse, mis paiknes teisel pool vallikraavi. Pealinnusega ühendas seda üles tõstetav sild.

16. sajandil püstitati linnuse kaitseks muldvallid. 1682. aastal andis kuningas Stefan Bathory korralduse need vallid tugevamaks, kohati ka ümber ehitada.

Praegune seisukord

Tänaseks on Dünamünde ordulinnusest maapinnal säilinud vaid põhjakülge kaitsnud muldvall ja osalt ka idapoolne muldvall. Tõenäoliselt ümbritses muldvall aga kogu ordulinnust. Muldvalli kõrgus on kaheksa meetrit, selle laius tipus on samuti kaheksa meetrit.

Välislingid

• Sissekanne Riia mõisate veebisaidil (läti keeles)
• Sissekanne Läti mõisate veebisaidil (läti keeles)