Dubroŭna

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Dubroŭna

[ Dubrovna ]
valgevene Дуброўна * / Dubroŭna *transkriptsioon: Dubrovna
vene Дубровно (Dubrovno)

Coat of Arms of Dubroŭna, Belarus.svg
Flag of Dubroŭna, Belarus.svg

Elanikke: 8000 (2010)

Koordinaadid: 54° 34′ N, 30° 41′ E
Dubroŭna (Valgevene)
Dubroŭna

Dubroŭna on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Dubroŭna rajooni keskus. Poola keeles Dubrowna, vanasti ka Dąbrowna. Asub Dnepri jõe kaldal.

Linna nimi tuleb ilmselt tammikust (valgevene keeles дуброва).

Linnas on kaks keskkooli, laste spordikool ja muusikakool. Dubroŭnas on kaks raamatukogu ja kultuurimaja. Antakse välja ajalehte «Дняпроўская праўда». Tööstusest on linnas kergetööstus, ehitusmaterjalide tootmine ja toiduainete tööstus.

Dubroŭna on traditsioonilise käsitööstusliku keraamika, "Dubroŭna keraamika", valmistamise keskuseks. Vaatamisväärsusteks on kaks linnamäge, klooster ja kirik aastast 1809, Ljubamirskite loss XIII sajandist. Dubroŭna vanalinna asemele on ehitatud uus administratiivne keskus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aega, mil linna esimest korda mainitakse, on raske määrata. Aastal 1392 räägitakse meetrikas "tühjast Dubrovenskaja maast". XV sajandi lõpus on see piirkond omandanud nime «Дубровенскі шлях». Piirkonna keskuseks oli Dubrovenskaja küla. Vene ajaloolane M. Ljubavski usub, et see Smolenskile kuulunud küla oli praeguse Dubroŭna eelkäija, ja et piirkond oli oma nime saanud asula järgi. Teada on, et toona oli neil aladel juba kindlus.

Esimene kindlam märge Dubroŭnast kui asulast pärineb aastast 1514. Asulast sai hiljem samanimelise krahvkonna keskus. Esimeseks omanikuks oli Jerzy Karol Hlebowicz. Asulat rüüstasid korduvalt venelased.

Aastal 1630 ehitati Dubroŭnasse klooster ja kirik. Aastal 1654 põletasid Moskva väed kindluse maha j küüditasid elanikud Smolenskisse. Järgmine küüditamine leidis aset aastal 1664. Aastal 1690 läks asula Sapiehade valdusesse. Vene väed rüüstasid asulat ka Põhjasõja ajal. Aastal 1732 hakati asulas regulaarselt laatasid pidama.

Aastal 1772 läks asula esimesel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. 2 aastat hiljem sai asulast Potjomkinite suguvõsa valdus. Aastal 1781 asutati linnas kellatehas, esimene Venemaal. Aastast 1787 oli Dubroŭna Ljubamirskite valduses.

1924. aastal liideti alev Valgevene NSV-ga, aastal 1925 sai Dubroŭnast aga linn. Teises maailmasõjas hukkus linnas ja selle ümbruses üle 4000 inimese.

Dubroŭna elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]