Drever
| Drever | |
|---|---|
| |
| FCI standard nr 130 | |
| Rühm | 6: hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud |
| Alarühm | 1: hagijad |
| Alajaotis | 3: väikesekasvulised |
| Standard nr | 130 07.09.2021 (en ) |
| Päritolumaa | Rootsi |
| Alias(ed) | rootsi hagijas |
| Töökatsed | jah |
| Kasutus | scenthound |
| Tunnused | |
| Turja kõrgus | 32–38 cm (isane) 30–36 cm (emane) |
| Kaal | 14–16 kg |
 Meediafailid Wikimedia Commonsis
| |
| Koer (Canis lupus familiaris) | |
Drever ehk rootsi hagijas [1]on koeratõug, Rootsist pärit lühikeste jalgadega jäljekoer, kedakasutatakse hirvede ja muude ulukite jahtimiseks . Drever põlvneb Vestfaali takshagijast, Saksa hagijas nimega Bracke . Tõunimi Drever valiti konkursi kaudu 1947. aastal.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Dreveri silmapaistvamad omadused on tema pikk keha ja lühikesed jalad, mis on päritud Vestfaali takshagijalt. Koer on lühikarvaline ning karvkatte värvus on sümmeetriline punane(pruun)-valge, must-valge vői kolmevärviline ehk tricolour. Lubatud on kõik värvused koos valgete värvimärgistega (kuid mitte täielikult valge). Tõul on hagijale tüüpilised rippuvad kõrvad ja pikk saba. Dreveri maksimaalne turjakõrgus on 38 cm, mis on umbes 15cm lühem kui sama suure kehaga pikkade jalgadega jahikoeral. Vestfaali takshagijas on umbes 2 cm lühem kui Drever.
Pea[muuda | muuda lähteteksti]
Pea on kerega võrreldes suur, piklik ja nina suunas veidi kitsenev. Kolju on veidi kumerdunud. Üleminek laubalt koonule on mõõdukas.
Näopiirkond[muuda | muuda lähteteksti]
Nina on must ja hästi arenenud, laiade ninasõõrmetega. Koon on nii pealtvaates kui profiilis vaadates hästi arenenud, mitte terav. Koonuselg on sirge või üsna veidi kumerdunud. Mokad on pingul ja tihedalt liibuvad ning katavad hästi hambaid. Suunurgad ei ole nähtaval. Jõulised lõualuud perfektse, korrapärase ja täiskomplektse hammastikuga kääritaolises hambumuses. Lubatud on ka otsehambumus. Silmad on kirkad ja ilmekad, mitte välja pungituvad ega ka sissevajunud. Tumepruunid. Silmalaud on tihedalt silmadele liibunud. Kõrvade asetus on üsna madal, keskmise pikkusega ja laiad, rippuvad, liibuvad ilma volte moodustamata tihedalt põskedele, ümarate tippudega.
Kere[muuda | muuda lähteteksti]
Selg on tugev ja lihaseline, veidi laskuv. Pikk, hästi arenenud, läbilõikelt munajas ja märgatavalt allapoole küünarnukke ulatuv rindkere. Hästi arenenud roietega. Rinnajoon läheb ühtlaselt üle veidi tõusvaks kõhujooneks.
Saba[muuda | muuda lähteteksti]
Pikk ja tüveosast jäme. Eelistatakse allapoole rippuvat asendit, kuid võib olla ka kõrgemale tõstetud, mitte aga selja kohale.
Jäsemed[muuda | muuda lähteteksti]
Esijalad peavad olema eestvaates sirged; tugevate luudega. Labaluud on hästi liibuvad, pikad, laiad ja kaetud tugevate lihastega. Küljelt vaadates moodustavad horisontaaltasandi suhtes 50° nurga. Markantne turi. Tagajäsemed on tagantvaates sirged ja paralleelsed. Laiad ja hästi arenenud lihastega reied. Käpad on tugevad, tihedalt kokkusurutud varvastega ja hästi arenenud, paksude käpapadjanditega. Mitte sisse ega väljapoole pööratud.[1]
Jaht[muuda | muuda lähteteksti]
Enamikke sarnaste füüsiliste omadustega tõuge kasvatatakse ühel ja samal eesmärgil, kuid dreverit on aretatud selleks, et küttida erineva suurusega ulukeid, nii jäneseid, metskitsi, kui ka rebaseid ja punahirvi . Drever on väga vastupidav ning on seetõttu kogunud Põhja-Norras, Rootsis ja Soomes hirveküttide seas populaarsust jahikoerana, kuna seadusandluse muudatus lubas Dreverite kasutamist hirvejahil. Metskitsed on närvilised loomad ning nende jahtimiseks peavad hagijad liikuma aeglaselt, eriti aladel, kus hilissügisel võib oodata palju lund. See on ka põhjus, miks see tõug on keskmise kehaehitusega, kuid lühikeste jalgadega.
Dreverit peetakse Rootsis tavaliselt jahikoerana, lemmikloomana näeb neid vähe.
Ajalugu ja tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Drever on Rootsi tõug, mis pärineb Vestfaali takshagijast (väike hagijas hirvede jahtimiseks), toodi Saksamaalt Rootsi umbes 1910. aastal ja ristati teiste hagijatega, et kohandada tõug "Rootsi maastiku ja ulukitega". [2] Neljakümnendatel oli takshagijat kahes erinevas suuruses ja 1947. aastal korraldati ajalehes konkurss, et valida suuremale tõule uus nimi, milleks sai Drever. Nimi Drever tuleneb rootsikeelsest sõnast drev, mis viitab jahitüübile, kus koerad ajavad ulukeid jahimehe poole. [3] Seejärel tunnustas Rootsi Kennelliit Dreverit 1947. aastal eraldi tõuna. Tõug on rahvusvaheliselt tunnustatud Fédération Cynologique Internationale poolt 6. rühma hagijate ja nendega seotud tõugude jaotises 1.3, Väikesed hagijad .
1956. aastal tunnustas Kanada Kennelklubi Dreverit hagijate rühmas ning 1996. aastal tunnustas United Kennel Club oma hagijate rühmas. Tõugu tunnustavad ka paljud väiksemad registrid, harudldasre tõugude grupid ja jahiklubid ning Põhja-Ameerikas on tõug haruldane lemmikloom. Antud tõugu ei tunnusta hetkel ÜHendkuningriigi The Kennel Club, Austraalia National Kennel Council ega Uus-Meremaa Kennel Club . The American Kennel Club tunnustab Dreverit oma Foundation Stock Service programmis. [4]
Tervis[muuda | muuda lähteteksti]
Antud tõul puuduvad konkreetsed dokumenteeritud terviseprobleemid ja puuduvad väited erakordsest tervisest. Tõustandardi kohaselt on Drever tähelepanelik, tasakaalukas hagijatõug. Mingil juhul mitte agressiivne, närviline ega arglik.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Koer.ee portaal
- Koeratõugude nimekiri
- Vestfaali takshagijas ja selle tõuga tihedalt seotud Saksa hagijas
- Taks
- Jahikoer
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Drever". www.koer.ee. Vaadatud 20. juunil 2024.
- ↑ Drever, Swedish Kennel Club
- ↑ Clark, Anne Rogers; Andrew H. Brace (1995). The International Encyclopedia of Dogs. Howell Book House. Lk 209. ISBN 0-87605-624-9.
- ↑ https://www.akc.org/dog-breeds/drever/