Lehekülje Dresden lähteteksti vaatamine

{{See artikkel| räägib linnast; sõjalaeva kohta vaata artiklit [[Dresden (1907)]].}}
{{toimeta|kuup=aprill 2006}}
{{linn
|  nimi = Dresden
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Dresden
|  nimi2_keel = tšehhi | nimi2 = Drážďany
|  nimi3_keel = poola | nimi3 = Drezno
|  pilt = Dresden Luftbild Postplatz Zwinger.jpg
|  lipp = Flag_of_Dresden.svg
|  lipu_link = [[Dresdeni lipp]]
|  vapp = Dresden_Stadtwappen.svg
|  vapi_link = [[Dresdeni vapp]]
|  pindala = 328,3
|  elanikke = 
|  asendikaart = Saksamaa
}}
[[Pilt:Dresden-Altstadt von der Marienbruecke-II.jpg|pisi|Dresden]]
[[Pilt:DD-canaletto-blick.jpg|pisi|Dresden]]
'''Dresden''' ([[sorbi keel]]es ''Drježdźany'') on linn [[Saksamaa]]l, [[Saksimaa]] liidumaa pealinn. Pindalalt on Dresden [[Saksamaa]] suuruselt neljas linn peale [[Berliin]]i, [[Hamburg]]i ja [[Köln]]i.

Slaavlaste kaluriküla kohale rajatud linn on läbi elanud nii hiilgeaja kui ka suure tragöödia. [[18. sajand]]il kujunes Dresden [[Euroopa]] kultuuri, poliitika ja majandusarengu keskuseks, et vaid kaks sajandit hiljem muutuda tohutu hävitustöö sünonüümiks. Paar kuud enne [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lõppu hävitati linn ameeriklaste ja brittide õhurünnakutega täielikult.

== Loodus ==
Dresden paikneb [[Saksimaa]] kaguosas piki [[Elbe]] jõe orgu ning on ümbritsetud maaliliste mäetippudega. Rohkete haljasalade poolest kuulub Dresden [[Euroopa]] rohelisemate suurlinnade hulka.

Aastate 1961–1990 keskmine õhutemperatuur oli jaanuaris −0,7&nbsp;°C ja juulis 18&nbsp;°C. Aasta keskmise temperatuuri poolest (9,9&nbsp;°C) kuulub Dresden [[Saksamaa]] soojemate linnade hulka.

Madalaim koht on [[Niederwartha]] (101&nbsp;m) ja kõrgeim koht [[Triebenberg]] (383&nbsp;m).

== Ajalugu ==
=== Asustuse tekkimine ja keskaeg ===
Esimesed asustuse märgid Dresdeni alal pärinevad 5. aastatuhandest eKr.

Kirjalikult on Dresdenit kui asulat esmamainitud [[1206]]. aastal, linnana on Dresdenit esmamainitud 21. jaanuaril 1216. Pole teada, millal Dresden sai linnaõigused. Üle jõe paremal kaldal asunud Vana-Dresden sai linnaõigused Meißeni markkrahv Wilhelm I käest 21. detsembril 1403 (esimest korda mainitud 1350). Alles 29. märtsil 1549 liitis kuurvürst Moritz jõe paremal ja vasakul kaldal asunud linnad üheks.

=== Varauusaeg ===
1485. aastal sai Dresdenist [[Saksimaa hertsog]]i residents ja see tõusis koos [[Wettin]]ite eduga [[Saksimaa kuurvürstkond|kuurvürstkonna]] ja [[Saksimaa kuningriik|kuningriigi]] keskuseks. Saksimaa kujunes oluliseks protestantlikuks riigiks [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] koosseisus ning Dresden poliitiliseks ja kultuuriliseks keskuseks.

Kolmekümneaastasest sõjast jäi Dresden küll puutumata, kuid nälg ja katk pidurdasid siiski linna arengut. 1685. aastal põles Vana-Dresden täielikult maha. Alles 1732. aastaks valmis "uus kuninglik linn", mis linnaosana kannab tänini nime Neustadt.

Kuurvürst [[August II|Friedrich August I]] ajal omandas Dresden oma kultuurilise tähtsuse. Esimest korda vallutati Dresden preislaste poolt 1745. aastal [[Austria pärilussõda|Austria pärilussõjas]], teist korda 1756. aastal [[Seitsmeaastane sõda|seitsmeaastases sõjas]]. 1760. aastal piirasid preislased Dresdenit edutult ja pommitasid kesklinna. 1785. aastal kirjutas [[Friedrich Schiller]] seal [[Ood rõõmule|"Oodi rõõmule"]].

=== 19. sajand ===
1813. aasta lahingutes osales [[Saksimaa]] [[Napoleon]]i poolel.

1849. aasta ülestõusu ajal sunniti kuningas Friedrich August II linnast lahkuma, kuid [[Preisimaa]] abiga tuli ta tagasi. Ülestõusus osalenud [[Richard Wagner]] ja [[Gottfried Semper]] pidid aga [[Saksimaa]]ga hüvasti jätma.

Sajandi teises pooles jäi Dresden sõdadest puutumata ning kujunes [[Saksa Riik|ühendatud Saksamaa]] tugevaimaks kuningriigiks. Ka [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] jäi Dresden puutumata.

=== Weimari vabariik ja natsionaalsotsialism ===
Pärast [[novembrirevolutsioon]]i 1918. aastal sai Dresdenist [[Saksimaa]] pealinn. 1925. aastal asutati juba olemasoleva kujutava kunsti kõrgkooli kõrvale [[Dresdeni Palucca Kool|Dresdeni Palucca kool]]. [[Saksi riigiooper]] oli oluline esietenduste paik. 1913. aastal valmis [[Dresdeni riigiteater|Dresdeni riigiteatri]] hoone.

Kuigi 1872. aastal asutatud [[Dresdeni Pank]] viis oma peakorteri juba 19. sajandil Berliini, jäi Dresden kuni 1920. aastateni oluliseks panganduslinnaks. Sel ajal kujunes Dresden ka tööstuslinnaks.

Umbes 5000 juuti, kes veel 1933. aastal Dresdenis elasid, viidi koonduslaagritesse. Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] elas linnas vaid 41 juuti. Aastatel 1939–1945 töötasid Dresdeni relvatehastes ka [[Auschwitz]]i ja [[Flossenbürg]]i koonduslaagrite vangid.

Veidi enne [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lõppu, 13.–15. veebruaril 1945 toimus [[Dresdeni pommitamine]], mille käigus [[USA]] ja [[Suurbritannia]] lennukid hävitasid linna. [[Rahvusvaheline Punane Rist|Rahvusvahelise Punase Risti]] andmeil hukkus rünnakutes 275 000 inimest. Kuna ohvrite täpne arv on teadmata, peetakse selle üle tuliseid vaidlusi. 8. mail 1945 hõivas linna [[Nõukogude armee|Punaarmee]].

=== Saksa DV aeg ===
Sotsialismiajal õhiti ja lammutati palju ajalooliste hoonete varemeid (sh [[Dresdeni Sofia kirik|Sofia kirik]]). Südalinn ehitati 1960. aastatel üles sotsialistlikus stiilis. Taastati näiteks [[Saksi Maapäeva hoone|maapäeva hoone]] (1946), [[Dresdeni Augustuse sild|Augustuse sild]] (1949), Kreuzkirche kirik (1955), [[Zwingeri loss]] (1963), Katolische Hofkirche kirik (1965), [[Dresdeni Semperooper|Semperoper]] (1985), [[Dresedni jaapani palee|Jaapani palee]] (1987) ja kaks suuremat raudteejaama. Tulenevalt [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa DV]] majanduslikest oludest lükkusid mitmed taastamistööd aastakümneid edasi. [[Dresdeni kuningaloss|Kuningalossi]] taastamistööd algasid alles 1986. aastal. Frauenkirche pidi sõja mälestuseks varemetesse jäämagi.

Kui [[Dresdeni teatriplats|teatri-]] ja [[Dresdeni lossiplats|lossiplats]] olid 1990. aastaks ajaloolise eeskuju järgi taastatud, siis [[Dresdeni Uusturg|Uusturg]] jäi taastamata. Seevastu [[Dresdeni Vanaturg|Vanaturu]] väljak ehitati üles sotsialistlikus laadis (nt Kultuuripalee).

Aastatel 1955–1958 tagastas [[Nõukogude Liit]] röövitud kunstiväärtused, mistõttu avati 1960. aastatel mitu muuseumi. Osa kultuuriasutusi (nt raamatukogu) viidi kesklinnast välja.

Sõjas puutumata jäänud Äußere Neustadti linnaosa säilis vaid tänu elanike protestile, kuna 1980. aastatel ähvardas seda linnaosa lammutamine.

[[Prohlis]]e ja [[Gorbitz]]i magalarajoonid kerkisid tühjale alale. Ka [[Johannstadt]] ja teised kesklinna piirkonnad täideti sotsialistliku tüüparhitektuuriga. Suuresti säilisid villade kvartalid [[Blasewitz]]is, [[Striesen]]is, [[Kleinzschachwitz]]is, [[Loschwitz]]is ja [[Weißen Hirsch]]is.

Pärast [[1945]]. aastat paiknesid Dresdenis ja selle ümber [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa DV]] tankiüksused. Kunagi varem rahuajal pole seal nii palju sõjaväge asunud kui aastatel [[1945]]–[[1990]]. Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] on kõik need üksused ära viidud või likvideeritud.

8. oktoobril [[1989]] nõuti Dresdenis 20 000 osavõtjaga meeleavaldusel muuhulgas liikumis- ja sõnavabadust. Päev hiljem algasid [[Leipzig]]is [[esmaspäevameeleavaldus]]ed, mis mõne nädalaga jõudsid ka Dresdenisse.

=== Alates 1990. aastast ===
[[1990]]. aastal sai Dresdenist taas [[Saksimaa]] liidumaa (Freistaat Sachsen) pealinn. Lühikese aja jooksul on taastatud palju arhitektuurivääruslikke hooneid ja lammutatud ebaõnnestunud ehitisi.

2002. aasta augustis tabas linna [[Elbe üleujutus 2002|"sajandi üleujutus"]]. [[Elbe]] jõgi tõusis läbi aegade kõige kõrgemale tasemele (eelmine rekord [[1845]]. aastast). Märkimisväärseid kahjustusi said nii hooned kui [[taristu]].

30. oktoobril [[2005]] pühitseti taastatud Frauenkirche. Kümme aastat kestnud ehitustöid rahastati suures osas annetustest (nn Dresdeni ime). 5. juunil 2009 külastas kirikut [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]]. 1.–5. juunil [[2011]] oli Dresden rohkem kui 100 000 osavõtjaga [[Saksa Evangeelne Kirikupäev|Saksa evangeelse kirikupäeva]] toimumiskohaks.

== Usk ==
[[Reformatsioon]] viidi Dresdenis läbi [[1539]]. aastal. Alates umbes [[1571]]. aastast esindas linn ranget [[luterlus]]t. Alates [[1661]]. aastast on linnas taas [[katoliiklus|katoliiklikke]] [[jumalateenistus]]i peetud. [[Kuurvürst]] [[August II|Friedrich August I]] siirdus 1697. aastal koos õukonnaga katoliku usku eesmärgiga tõusta [[Poola]] kuningatroonile. Linnakodanike seas jäid katoliiklased siiski tagasihoidlikku vähemusse.

Koos [[monarhia]] lõpuga pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] kadus ka [[riigikirik]]. Aastal [[1922]] valis vastmoodustatud Saksi [[territoriaalkirik|maakirik]] oma esimese [[piiskop]]i. [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa DV]] ajal langes luterliku kiriku liikmeskond 85%-lt (1949) 22%-le (1989). 1980. aastal sai Dresden ka katoliku [[piiskop]]i asupaigaks ja Katolische Hofkirche [[Dresden-Meißeni piiskopkond|Dresden-Meißeni piiskopkonna]] [[katedraal|peakirikuks]].

Tänapäeval on Dresdenis luterlasi umbes 75 000 ja katoliiklasi umbes 20 000 (15% ja 4% linna elanikest). Lisaks kuulub teistesse kogudustesse (sh kristlikud [[vabakogudus]]ed) umbes 5000 inimest.

== Poliitika ==
Kohaliku omavalitsuse valimistulemus 7. juunil 2009<ref>{{Netiviide |url=http://www.dresden.de/dyn/wahlergebnisse/2009SRW/index.html |pealkiri=Wahlergebnisse auf www.dresden.de (Vorläufiges Endergebnis) |vaadatud=2011-05-10 |arhiivimisaeg=2011-05-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110514212507/http://www.dresden.de/dyn/wahlergebnisse/2009SRW/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
{| class="wikitable"
|- style="background-color: #ffd700;"
! Partei !! Protsent 2009
! Kohti 2009
|-
| [[CDU Sachsen|Kristlikud demokraadid]]
| align="center" | 31,03
| align="center" | 23
|-
| [[Die Linke|Vasakpoolsed]]
| align="center" | 16,25
| align="center" | 12
|-
| [[Bündnis 90/Die Grünen Sachsen|Liit90/Rohelised]]
| align="center" | 15,42
| align="center" | 11
|-
| [[SPD Sachsen|Sotsiaaldemokraadid]]
| align="center" | 12,25
| align="center" | 9
|-
| [[Freie Demokratische Partei|Vabad demokraadid]]
| align="center" | 12,12
| align="center" | 9
|-
| Vabad Dresdeni Kodanikud
| align="center" | 5,22
| align="center" | 3
|-
| [[NPD Sachsen|Rahvuslased]]
| align="center" | 3,66
| align="center" | 2
|-
| [[Bürgerbündnis|Kodanike Liit]]
| align="center" | 2,68
| align="center" | 1
|}

== Sõpruslinnad ==
{{veergude loend|laius=20em|stiil=max-width:62em|
* {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Coventry]], [[Suurbritannia]] (1959)
* {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Peterburi]], [[Venemaa]] (1961)
* {{riigi ikoon|Poola}} [[Breslau]], [[Poola]] (1959)
* {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Skopje]], [[Põhja-Makedoonia]] (1967)
* {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ostrava]], [[Tšehhi]] (1971)
* {{riigi ikoon|Kongo Vabariik}} [[Brazzaville]], [[Kongo Vabariik]] (1975)
* {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Firenze]], [[Itaalia]] (1978)
* {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Hamburg]], [[Saksamaa]] (1987)
* {{riigi ikoon|Holland}} [[Rotterdam]], [[Holland]] (1988)
* {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Strasbourg]], [[Prantsusmaa]] (1990)
* {{riigi ikoon|Austria}} [[Salzburg]], [[Austria]] (1991)
* {{riigi ikoon|USA}} [[Columbus (Ohio)|Columbus]], [[USA]] (1992)
* {{riigi ikoon|Hiina}} [[Hangzhou Shi]], [[Hiina]] (2009)
}}

== Kultuur ja vaatamisväärsused ==
Dresdenis asuvad hinnalised kunstikogud, tuntud ooperiteatrid ja silmapaistvad ehitised paljudest stiiliperioodidest.

Aastal 2005 taasavati [[Dresdeni Jumalaema kirik|Dresdeni Frauenkirche]], mis hävis [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]].

== Haridus ja teadus ==
Dresdenis tegutsevad [[Dresdeni tehnikaülikool]] ja [[Maaväe Ohvitserikool (Saksamaa)|Maaväe Ohvitserikool]].

== Tuntud inimesed ==
=== Aukodanikud ===
Tuntumaid aukodanikke: teadlane [[Manfred von Ardenne]], tantsupedagoog [[Gret Palucca]] ja helilooja [[Richard Strauss]].
[[Adolf Hitler]] oli [[natsionaalsotsialism]]i ajal, nagu toona kombeks, ka Dresdeni aukodanik. Pärast 1945. aasta maikuud võeti temalt aukodaniku nimetus ära.

=== Nimekaid Dresdeni elanikke ===
Dresdenis on sündinud näiteks kunstnik [[Gerhard Richter]], kirjanik [[Erich Kästner]], jalgpallitreener [[Helmut Schön]] ja poliitikud [[Herbert Wehner]], [[Wolfgang Mischnick]] ning [[Christine Bergmann]].

Dresdenis on elanud ja töötanud [[Carl Gustav Carus]], [[Heinrich von Kleist]], [[Daniel Pöppelmann]], [[Richard Wagner]], [[Karl Gutzkow]], [[Berthold Auerbach]], [[Felix Draeseke]], [[Hans Erlwein]], [[Otto Dix]], [[Victor Klemperer]], [[Carl Maria von Weber]], [[Wilhelm Rudolph (kunstnik)|Wilhelm Rudolph]], [[Caspar David Friedrich]] ja krahv [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]].

== Vaata ka ==
* [[Dresdeni pommitamine]]
* [[Dynamo Dresden]]
* [[Dresdeni reformeeritud kirik]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Dresden}}
* [http://www.dresden.de Dresden]
* [http://www.postimees.ee/?id=135376 Dresden arvati maailmapärandi hulgast välja], Postimees, 25. juuni 2009

{{Saksimaa}}
{{Saksamaa linnad}}

[[Kategooria:Saksamaa linnad]]
[[Kategooria:Saksimaa vallad]]
[[Kategooria:Dresden| ]]