Dogribi keel
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| dogribi keel (Tłı̨chǫ) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Kanada |
| Kokku kõnelejaid | 2080 (2011. aastal toimunud rahvaloenduse andmetel.) [1] |
| Keelesugulus |
Naa-den9e keeled atabaski-ejaki keelkond põhjaatapaski dogribi keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | Loodealad |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-2 | dgr |
Dogribi keelt[2] (Tłı̨chǫ keel, Thlingchadine, tlicho, thi cho dinne ) kõneldakse Põhja-Kanadas peamiselt piirkonnas, mis asub Suure Orjajärve ja Suure Karu järve vahel. Dogribi keele kirjutamisel kasutusel ladina kirjapilt.
Fonoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Täishäälikud
[muuda | muuda lähteteksti]Lühikesed
[muuda | muuda lähteteksti]a /a/ e /e/ ı /i/ o /o/ ą /ã/ ę /ẽ/ ı̨ /ĩ/ ǫ /õ/
Pikad
[muuda | muuda lähteteksti]aa /aː/ ee /eː/ ıı /iː/ oo /oː/ ąą /ãː/ ęę /ẽː/ ı̨ı̨ /ĩː/ ǫǫ /õː/
Ninahäälikud märgitakse ogonekiga "sabaga". nt: ą - wįghǫą - 'selle väike nina' Madalaid häälikuid märgitakse graavisega. nt: à - wets'aà - 'selle müts' Kõrgeid häälikuid ei märgita.
Konsonandid
[muuda | muuda lähteteksti]| Labidaal | alveolaar | Alveolaarhäälik | Lateraal | Palatoalveoraal | Palataal | velaar | Ümarvelaar | Larüngaal | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| helitu häälik | b | d | dz | dl | j | g | gw | ɂ | |
| Aspiraathäälik | t | ts | tł | ch | k | kw | |||
| Ejektiiv klusiil | t’ | ts’ | tł’ | ch´ | k’ | kw’ | |||
| Heliline frikatiiv | z | zh | gh | ||||||
| Helitu frikatiiv | s | ł | sh | x | wh | h | |||
| Nasaal | m | n | |||||||
| Nasaalne heliline häälik | mb | nd | |||||||
| Resonant | r | l | y | w |
Grammatika
[muuda | muuda lähteteksti]Dogribi keeles on kasutusel SOV sõnajärg. Selle puhul on ebatavaline, et sõna moodustamisel kasutatakse dogribi keeles eesliiteid (keeltes, mis on SOV sõnajärgedega esinevad tavaliselt järelliited).
Dogribi keeles on kaks võimalust olemise määramuseks. NT: Nàzèe-dǫǫ̀ ts’įįlį ja Nàzèe-dǫǫ̀ ats’įįt’e tähendavad mõlemad "me oleme küttijad". esimene variant näitab, et nad on mõlemad kütid (ajutiselt), teine variant aga näitab, et nad on kütid elukutseliselt.
Peale tegusõnade ja nimsõnade esineb dogribi keeles asesõnu, numeraale, postpositsioone, määrsõnu, sidesõnu ja demonstratiive. Omadussõnu on väga vähe. Enamik kirjeldavaid sõnu on pigem tegusõnad.
Dogribi keele näited
[muuda | muuda lähteteksti]Sõnad
[muuda | muuda lähteteksti]| Dogribi keel | eesti keel |
|---|---|
| Tłı̨chǫ got'ı̨ı̨̀ | dogirbi rahvas |
| tłı̨ | koer |
| tłı̨cho | hobune( suur koer) |
| łıwe / łıe | kala |
| detʼǫ | part |
| eyè | muna |
| ejietʼò | piim |
| dìga | hunt |
| deh | jõgi |
| elà | kanuu |
| di | saar |
| kwe | kivi |
| ti | järv |
| zhah | lumi |
| chǫ / tsǫ | vihm |
| ło | suits |
| kǫ̀ | maja |
| degoo | valge |
| dezǫ | must |
| dekʼo | punane |
| dǫ nàke laànì nàtso | "Tugev nagu kaks inimest", dogribi valitsuse moto |
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]1 ı̨łè
2 nàke
3 taı
4 dı̨
5 sı̨làı
6 ek'ètaı
7 łǫ̀hdı
8 ek'èdı̨
9 łǫǫ̀tǫ
10 Hoònǫ
11 Hoònǫ daats'ǫ̀ ıłè
12 Hoònǫ daats'ǫ̀ nàke
13 Hoònǫ daats'ǫ̀ taı
14 Hoòno daats'ǫ̀ dı̨
15 Hoòno daats'ǫ̀ sı̨làı
16 Hoòno daats'ǫ̀ ek'ètaı
17 Hoòno daats'ǫ̀ łǫ̀hdı
18 Hoòno daats'ǫ̀ ek'èdı̨
19 Hoòno daats'ǫ̀ łǫǫ̀tǫ
20 naènǫ [5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ [1]
- ↑ http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=lg&lang=et&kohanimi=dogribi+keel&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb
- ↑ http://www.languagegeek.com/dene/tlicho/tlicho.html
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Dogrib_language
- ↑ http://www.studystack.com/flashcard-1097414