Mine sisu juurde

Dogribi keel

Allikas: Vikipeedia
dogribi keel (Tłı̨chǫ)
Kõneldakse Kanada
Kokku kõnelejaid 2080 (2011. aastal toimunud rahvaloenduse andmetel.) [1]
Keelesugulus Naa-den9e keeled
atabaski-ejaki keelkond
põhjaatapaski
dogribi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Loodealad
Keelekoodid
ISO 639-2 dgr


Dogribi keelt[2] (Tłı̨chǫ keel, Thlingchadine, tlicho, thi cho dinne ) kõneldakse Põhja-Kanadas peamiselt piirkonnas, mis asub Suure Orjajärve ja Suure Karu järve vahel. Dogribi keele kirjutamisel kasutusel ladina kirjapilt.

Täishäälikud

[muuda | muuda lähteteksti]

a /a/ e /e/ ı /i/ o /o/ ą /ã/ ę /ẽ/ ı̨ /ĩ/ ǫ /õ/

aa /aː/ ee /eː/ ıı /iː/ oo /oː/ ąą /ãː/ ęę /ẽː/ ı̨ı̨ /ĩː/ ǫǫ /õː/

Ninahäälikud märgitakse ogonekiga "sabaga". nt: ą - wįghǫą - 'selle väike nina' Madalaid häälikuid märgitakse graavisega. nt: à - wets'aà - 'selle müts' Kõrgeid häälikuid ei märgita.

Konsonandid

[muuda | muuda lähteteksti]
Labidaal alveolaar Alveolaarhäälik Lateraal Palatoalveoraal Palataal velaar Ümarvelaar Larüngaal
helitu häälik b d dz dl j g gw ɂ
Aspiraathäälik t ts ch k kw
Ejektiiv klusiil t’ ts’ tł’ ch´ k’ kw’
Heliline frikatiiv z zh gh
Helitu frikatiiv s ł sh x wh h
Nasaal m n
Nasaalne heliline häälik mb nd
Resonant r l y w

[3]

Dogribi keeles on kasutusel SOV sõnajärg. Selle puhul on ebatavaline, et sõna moodustamisel kasutatakse dogribi keeles eesliiteid (keeltes, mis on SOV sõnajärgedega esinevad tavaliselt järelliited).

Dogribi keeles on kaks võimalust olemise määramuseks. NT: Nàzèe-dǫǫ̀ ts’įįlį ja Nàzèe-dǫǫ̀ ats’įįt’e tähendavad mõlemad "me oleme küttijad". esimene variant näitab, et nad on mõlemad kütid (ajutiselt), teine variant aga näitab, et nad on kütid elukutseliselt.

Peale tegusõnade ja nimsõnade esineb dogribi keeles asesõnu, numeraale, postpositsioone, määrsõnu, sidesõnu ja demonstratiive. Omadussõnu on väga vähe. Enamik kirjeldavaid sõnu on pigem tegusõnad.

[4]

Dogribi keele näited

[muuda | muuda lähteteksti]
Dogribi keel eesti keel
Tłı̨chǫ got'ı̨ı̨̀ dogirbi rahvas
tłı̨ koer
tłı̨cho hobune( suur koer)
łıwe / łıe kala
detʼǫ part
eyè muna
ejietʼò piim
dìga hunt
deh jõgi
elà kanuu
di saar
kwe kivi
ti järv
zhah lumi
chǫ / tsǫ vihm
ło suits
kǫ̀ maja
degoo valge
dezǫ must
dekʼo punane
dǫ nàke laànì nàtso "Tugev nagu kaks inimest", dogribi valitsuse moto

1 ı̨łè

2 nàke

3 taı

4 dı̨

5 sı̨làı

6 ek'ètaı

7 łǫ̀hdı

8 ek'èdı̨

9 łǫǫ̀tǫ

10 Hoònǫ

11 Hoònǫ daats'ǫ̀ ıłè

12 Hoònǫ daats'ǫ̀ nàke

13 Hoònǫ daats'ǫ̀ taı

14 Hoòno daats'ǫ̀ dı̨

15 Hoòno daats'ǫ̀ sı̨làı

16 Hoòno daats'ǫ̀ ek'ètaı

17 Hoòno daats'ǫ̀ łǫ̀hdı

18 Hoòno daats'ǫ̀ ek'èdı̨

19 Hoòno daats'ǫ̀ łǫǫ̀tǫ

20 naènǫ [5]