Mine sisu juurde

Dmitri Vinnikov

Allikas: Vikipeedia
Dmitri Vinnikov (2023)

Dmitri Vinnikov (sündinud 7. aprillil 1976 Tallinnas) on eesti elektroonikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2021).

1993. aastal lõpetas ta Tallinna Pae Gümnaasiumi ja 1999. aastal Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnika alal. 2001. aastal kaitses ta samas magistritöö ning 2005. aastal doktoritöö jõuelektroonika alal "Kergrööbastranspordi abitoitemuundurite uurimine, väljatöötamine ja evitamine".[1]

Aastatel 1999–2006 oli Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika instituudi elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi teadur, 2006–2016 samas vanemteadur. Alates 2016 on ta Tallinna Tehnikaülikooli juhtivteadur, jõuelektroonika uurimisrühma juht.[1] Ta on olnud ettevõtte Ubik Solutions kaasasutaja ja arendusjuht[viide?] (2012–2018) ja Riia Tehnikaülikooli (Läti) tööstuselektroonika ja elektrotehnika instituudi külalisprofessor (2013–2023).

2000. aastal oli ta Brandenburgi tehnikaülikoolis Kottbusis (Saksamaa) elektrimasinate ja elektriajamite instituudi külalisteadur.[1]

Aastatel 2019–2021 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor.[1] 2021. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks tehnika ja arvutiteaduste alal, ta kuulub akadeemias informaatika ja tehnikateaduste osakonda.

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Dmitri Vinnikov on viimased[millal?] 20 aastat tegelenud eri võimsustasemete ning rakendustega tööstuspõhiste jõuelektrooniliste süsteemide arendamisega. Tema põhilisteks uurimisvaldkondadeks on uudsete alalispingemuundurite skeemilahenduste süntees ja eksperimentaalne uurimine sellistele nõudlikele aladele nagu taastuvenergeetika, elektertransport, telekommunikatsioon ja lennundus.[2]

Vinnikov on rahvusvaheliselt tunnustatud jõuelektroonika ekspert ja leiutaja, kes on andnud olulise panuse taastuvenergeetikas kasutatavate uudsete jõupooljuhtmuundurite uurimisele, arendamisele, väljatöötamisele ja kommertsialiseerimisele.[2]

Aastatel 2009−2023 kaitsti Vinnikovi juhendamisel 14 doktoritööd. Ta on rohkem kui 400 teaduspublikatsiooni autor (või kaasautor).

2022. aasta juunist koordineerib Vinnikov Tallinna Tehnikaülikooli ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) teaduskoostööd ning esindab Tallinna Tehnikaülikooli Eesti CERN-i nõukogus.[2]

Dmitri Vinnikov on Institute of Electrical and Electronics Engineersi (IEEE) liige, kes on andnud olulise panuse tööstuselektroonika ja jõuelektroonika arengusse.[viide?] 2016. aastal asutas ta IEEE Eesti ühendatud IES/PELS osakonna ning oli selle juht, edendades seda eriala Balti riikides. 2020. aastal valiti ta IEEE Eesti sektsiooni juhiks. Novembris 2022 IEEE nimetas Dmitri Vinnikovi IEEE Fellow' liikmeks ning selle aunimetuse pälvis ta esimese Eesti teadlasena.[viide?] Tunnustuse tõi talle lisaks kõrgetasemelisele teadustööle ka suur panus vabatahtlikku töösse. Ta on populariseerinud ja edendanud Eestis ja teistes Balti riikides jõuelektroonikat, korraldades üliõpilastele ja erialaspetsialistidele oma valdkonna teemalisi üritusi.

  • 2010 Tallinna Tehnikaülikooli aasta parim noorteadlane
  • 2014 Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste alal
  • 2016 Audoktor, Tšernihivi riiklik tehnikaülikool (Ukraina)[viide?]
  • 2017 Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlane
  • 2023 IEEE Fellow
  • 2023 Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlane
  • 2020–2024 Arvatud Stanfordi ülikooli poolt maailma 2% mõjukaimate teadlaste hulka[viide?]
  • 2024 Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste alal (töörühma juht)

Konkursiauhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2010 1. koht konkursil "Rakenduslik teadustöö" (teadustöö "Alalispinge muundur taastuvenergeetika rakendustele"), Tallinna Linnavalitsus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga
  • 2011 2. koht konkursil "Rakenduslik teadustöö 2011" (teadustöö "Kütuseelementide baasil autonoomse toiteallika alalispingemuundur")
  • 2013 Tallinna Tehnikaülikooli parima teadusartikli autor tehnika ja tehnoloogia valdkonnas
  • 2018 Tallinna Tehnikaülikooli parima teadusartikli autor tehnika ja tehnoloogia valdkonnas
  • 2018 2. koht konkursil "Rakenduslik teadustöö" (teadustöö "OPTIVERTER – uudne väike- ja keskmistes energiasüsteemides päikesepaneelidega kasutatav jõupooljuhtmuunduri tehnoloogia"

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]