Distsiplinaarvastutus
Distsiplinaarvastutus on distsipliinrikkumisest tulenev vastutus, mille puhul kohaldatakse distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine.[1] Kohustus võib tuleneda seadusest, ametijuhendist või ametiasutuse kehtestatud aktidest.[2] Distsiplinaarvastutus on seotud ainult töökohustuste rikkumisega ja erineb sellepoolest kriminaal- või väärteovastutusest. Distsiplinaarkaristuse määramine aga ei tähenda, et sama teo eest ei või võtta isikut ka haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele.[3]
Distsiplinaarvaidluste lahendamisel lähtutakse Eestis avaliku teenistuse seadusest ja töötajate distsiplinaarvastutuse seadusest. Osale avalikus teenistuses töötavatele ametnikele kohaldub veel ka valdkonna eriseadus. Näiteks notari distsiplinaarvastutuse seadus kohaldub notarile, notari asendajale ja notariaadikandidaadile.[4]
Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire avastamine ja täielik väljaselgitamine, süüdlase väljaselgitamine ning proportsionaalse distsiplinaarkaristuse määramine. Piisavate faktiliste asjaolude olemasolul saab distsiplinaarmenetlust algatada isik, kellel on ametisse nimetamise õigus käskkirjaga või korraldusega. Distsiplinaarmenetlust korraldab distsiplinaarmenetluse algatanud isik või tema volitatud isik.[1]
Tööandjal on õigus määrata distsiplinaarkaristustena rahatrahv, mille suurus on kuni töötaja kümnekordne keskmine päevapalk, või töötaja töölt kõrvaldada palga maksmise peatamisega kuni kümneks järjestikuseks graafikujärgseks tööpäevaks.[3] Distsiplinaarkaristuse liigid ametnikele on noomitus, põhipalga vähendamine kuni 30% kuni kuueks kuuks või ka teenistusest vabastamine.[1]
Distsiplinaarkolleegium[muuda | muuda lähteteksti]
Kohtute seaduse paragrahvi 87 järgi on kohtuniku distsiplinaarsüütegu süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises, mittekohases täitmises või ka vääritus teos. Distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarkolleegiumi ülesanded on kohtuniku süü tõendamine, süüdimõistmine ja distsiplinaarkaristuse määramine.[5] Kohtunikku saab süüteo toimepanemise eest karistada noomitusega, kuni kuupalga suuruse rahatrahviga, ametipalga vähendamisega või ametist tagandamisega.[6] Kui distsiplinaarsüütegu pole toime pandud, mõistetakse kohtunik õigeks. Distsiplinaarkolleegiumil on menetluse ajaks õigus kohtunik teenistusest kõrvaldada ning vähendada tema palka kuni poole võrra.
Distsiplinaarkolleegium koosneb viiest riigikohtunikust, viiest ringkonnakohtunikust ja viiest esimese astme kohtunikust. Esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab ametisse Riigikohtu üldkogu ning esimese ja teise astme kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu. Kolleegiumi liikmed valitakse kolmeks aastaks. Ühe konkreetse distsiplinaarasja lahendamiseks moodustab kolleegiumi esimees viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest riigikohtunikust, ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtunikust.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Avaliku teenistuse seadus". Riigi Teataja. 13.03.2019.
- ↑ Tavits, Gaabriel. Avaliku teenistuse õiguslikud alused. Tartu, Tallinn 2013, lk 31.
- ↑ 3,0 3,1 "Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus". Riigi Teataja. 06.07.2012.
- ↑ "Notari distsiplinaarvastutuse seadus". Riigi Teataja. 22.12.2020.
- ↑ 5,0 5,1 "Distsiplinaarkolleegium". Riigikohus.
- ↑ "Kohtute seadus". Riigi Teataja. 28.01.2021.