Diiselgeneraator

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ajalooline diiselgeneraator

Diiselgeneraator on diiselmootorist ja elektrigeneraatorist koosnev elektroenergeetiline agregaat, mis võib olla paikne või teisaldatav ja mõeldud kas pidevtalitluseks põhitoiteallikana või kasutamiseks varutoiteallikana põhielektritoite katkemise korral.

Niisugused reservagregaadid käivituvad automaatselt sekundite kuni minutite jooksul eriti vastutusrikaste tarbijate (haiglad, pangad, telejaamad jms) elektrivarustussüsteemis.

Kui kestvaks kasutamiseks mõeldud diiselgeneraatori varustusse kuuluvad ka elektrijaotusseadmed, juhtimis- ja kaitseautomaatika, siis on tegemist diiselelektrijaamaga. Selline elektrijaam võib samuti olla statsionaarne või ümberpaigutatav.

Teisaldatav diiselgeneraator
Diiselgeneraator haagisel

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaliselt on diiselgeneraator koos vajaliku varustusega (kütusepaak, mõõte- ja juhtimisseadmed) monteeritud terasraamile. Sisepõlemismootor käitab elektrigeneraatori võlli. Mootor võib olla generaatoriga mehaaniliselt sidurdatud kas jäigalt äärikliitega või elastselt muhvliitega.

Diiselgeneraatoreid on konstruktsioonilt mitmesuguseid:

  • lahtise ehitusega, paigaldamiseks selleks kohandatud ruumi;
  • müra summutava korpusega;
  • kasutamiseks välistingimustes – ilmastikukindlas korpuses;
  • konteinertüüpi – kasutamiseks karmides ilmaoludes ja vandalismikindlana;
  • paigaldamiseks furgoon- või platvormhaagisele.

Väikesed diiselgeneraatorid on õhkjahutusega, seetõttu ei või neil lasta järjest pikka aega töötada, vaid tuleb teha vaheajad (vastavalt kasutusjuhendile). Suure võimsusega diiselgeneraatorid on vedelikjahutusega, need võivad töötada pidevalt.

Diiselgeneraatorite kasutegur on 40% ringis.

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Diiselgeneraatoreid liigitatakse vastavalt väljundparameetritele:

  • võimsuse järgi – mõnekümnest kilovatist mõnekümne megavatini;
  • vooluliigi järgi – alalisvool, ühefaasiline vahelduvvool pingel 230 V või kolmefaasiline vahelduvvool pingel 230/400 V; vahelduvooluagregaatidel võib olla alalisvooluväljund 12–14 V akude laadimiseks;
  • sageduse järgi – 50 Hz, 60 Hz, 400 Hz.

Elektrimasina tüübi järgi kasutatakse nii sünkroon- kui ka asünkroongeneraatoreid. Sünkroonmasin vajab mootorilt teatud püsivat pöörlemissagedust vastavalt generaatori pooluspaaride arvule. Asünkroongeneraatori sagedust pole võimalik hoida mingil kindlal väärtusel, seepärast sel juhul vahelduvvool alaldatakse ja saadud alalisvool muundatakse vaheldi abil kindla sagedusega, nt 50 Hz, vahelduvvooluks (odavatel agregaatidel erineb pinge graafiline kuju oluliselt sinusoidist).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]