Digivõti

Allikas: Vikipeedia

Digivõtmete vorme[muuda | muuda lähteteksti]

USB-seade[muuda | muuda lähteteksti]

Digitaalsed võtmed võimaldavad logida sisse e-teenustesse ning on igale kasutajale unikaalsed. Digivõti võib olla USB-seade, mis ühendatakse arvutiga ja mis aktiveerib automaatselt identifitseeriva veebisaidi.

ID-kaart[muuda | muuda lähteteksti]

Nii on digivõti näiteks ID-kaart, mida saab kas otse või kaardilugeri kaudu ühendada arvuti või sülearvutiga. Samuti mobiilsed ID-äpid ja mobiili-ID. Digivõtmete alla lähevad ka turvakoodid, mida registreerunud kasutajad saavad kasutada ligipääsu avamiseks koos oma kasutajanime ja parooliga.

Mobiiliäpp[muuda | muuda lähteteksti]

Digivõti on kasutusel ka hotellides, kuid siis äpi kujul. Hotelli äpist saab inimene end sisse registreerida, valida toa ja aktiveerida oma digivõtme ning avada sellega hotellitoa ust. Asjade internetis tagab digivõti juurdepääsu füüsilisele esemele. Selline võti asetseb mobiiliäpis ja on kasutatav nutitelefoniga. Sel põhimõttel saab kasutada telefoniäpis olevat digivõtit näiteks autode kasutusõiguse jagamiseks, andes valitud kasutajatele määratud ajaks õiguse sõita valitud autoga.

Füüsiline digivõtmeseade[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti pangad nimetavad digivõtmeks füüsilist digivõtmeseadet. See on uue põlvkonna koodigeneraator, mis on sama õhuke kui pangakaart ning millega vahetati välja vana põlvkonna paberil koodikaardid. Digivõti on koodikaardiga võrreldes turvalisem ja koodid ei saa selles kunagi otsa. Digivõtmeseade aktiveeritakse eraldi koodi abil ning seejärel saab seadet kasutada koodide genereerimiseks.