Digitaalne jalajälg
Digitaalne jalajälg (inglise keeles digital footprint või digital shadow) on internetis või digitaalsetes seadmetes sooritatud jälgitavate digitaalsete tegevuste ja suhtluste unikaalne kogum.[1][2][3][4] Veebis on interneti jalajälg[5] (ka "kübervari", "elektrooniline jalajälg" ja "digitaalne vari") veebi lehitsemisest maha jäänud andmed kasutaja kohta, mis talletatakse küpsistena. Digitaalseks jalajäljeks võivad olla veebikeskkonnas sisselogituna avaldatud fotod, tekstid, postitused jmt inimese enda tekitatud sisu.[6]
Digitaalne jalajälg ei tähenda ainult avalikult kättesaadavat teavet. Selle alla kuuluvad muu hulgas ka riigi, pankade jt asutuste andmebaasides leiduvad ja ainult teatud inimestele kättesaadavad andmed.[7] Teisalt on registrites avalik näiteks korteriühistute liikmete aadressid, sest üldiselt elatakse samal aadressil, kuhu on registreeritud korteriühistu.[8]
Mõiste "digitaalne jalajälg" viitab tavaliselt üksikisikule, kuid ka ettevõttel, organisatsioonil või korporatsioonil on oma digitaalne jalajälg.[9]
Digitaalse jalajälje liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Digitaalne jalajälg jaotatakse kaheks peamiseks tüübiks: passiivne ja aktiivne digitaalne jalajälg.
- Passiivne digitaalne jalajälg on andmete kogum, mis on kogutud ilma kasutaja teadmata (sageli inimese IP-aadressi kasutades).[10] Passiivse digitaalse jalajälje üle on inimesel väga vähe kontrolli.[7]
- Aktiivne digitaalne jalajälg tekib siis, kui kasutajad tahtlikult oma isikuandmeid avaldavad: jagavad enda kohta teavet veebilehtedel või sotsiaalmeedias.[11]
Teise jaotuse järgi jaguneb digitaalne jalajälg kontrollimatuks digitaalseks jalajäljeks (kui keegi teine avaldab inimese kohta midagi) ja kontrollitavaks digitaalseks jalajäljeks (mille inimene ise enda kohta maha jätab).[6]
Digitaalses maailmas inimesest tahtlikult või tahtmatult maha jäävaid andmeid koguvad neist huvitatud osapooled, tehes seda kas aktiivselt või passiivselt. Olenevalt sellest, kui palju inimene endast jälgi maha jätab, võib tema kohta suures koguses teavet koguda ainult otsingumootoreid kasutades. Teoreetiliselt on inimestel võimalik taotleda privaatset informatsiooni sisaldavate allikate eemaldamist, kuid see ei pruugi andmeid päriselt kaotada (need pole lihtsalt enam avalikult leitavad).[7]
Keskkonnamõju
[muuda | muuda lähteteksti]Inimkonna üha kasvaval digitaalsel jalajäljel on negatiivne mõju ka keskkonnale. Kasvav digitaalne jalajälg vajab järjest suuremaid serveriruume, mis tarbivad üha rohkem energiat. Olulise osa serveritesse talletatud teabest moodustab aga digitaalne prügi (andmed, mida enam ei kasutata). Prognoosi järgi tarbivad andmehoidlad 2025. aastal juba viiendiku maailmas toodetud energiast, olles ka suurimad reostajad.[12]
Ligikaudu saja pildi ja mõne paariminutilise videoklipi pilve salvestamise keskkonnamõju on võrdne autoga umbes 17 kilomeetri läbimisega.[13]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Dictionary.com: digital footprint. www.dictionary.com. Vaadatud 13.04.2017.
- ↑ "What is Digital Footprint? Webopedia Definition". www.webopedia.com (inglise). Vaadatud 13.04.2017.
- ↑ "Digital Footprint Definition". techterms.com (inglise). Vaadatud 13.04.2017.
- ↑ "What is digital footprint? - Definition from WhatIs.com". WhatIs.com (inglise). Vaadatud 13.04.2017.
- ↑ Garfinkel, Simson; Cox, David. Kirjas kohas: London, England. Finding and Archiving the Internet Footprint (PDF). Presented at the first Digital Lives Research Conference.
{{cite conference}}: tundmatu tühi parameeter:|booktitle=(juhend) - ↑ 6,0 6,1 Digitaalne jalajälg | Digialgus.hitsa.ee. digialgus.edu.ee Vaadatud 10.12.2019.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 100 sekundi video: Digitaalne jalajälg ja privaatsus. novaator.err.ee. Vaadatud 10.12.2019.
- ↑ Koppel, Peeter. Peeter Koppel: andmetest on saamas ohtlik ja väärtuslik toore. “Tühistamiskultuurist” ja palkade avalikustamisest. edasi.org, 21.11.2019. Vaadatud 10.12.2019.
- ↑ Collins, Katie. Monitoring digital footprints to prevent reputation damage and cyber attacks. Vaadatud 08.08.2013.
- ↑ Girardin, Fabien; Calabrese, Francesco; Fiore, Filippo Dal; Ratti, Carlo; Blat, Josep (2008). "Digital Footprinting: Uncovering Tourists with User-Generated Content". IEEE Pervasive Computing. 7 (4): 36–43. CiteSeerX 10.1.1.208.3177. DOI:10.1109/MPRV.2008.71.
- ↑ Madden, Mary; Fox, Susannah; Smith, Aaron; Vitak, Jessica (2007). "Digital Footprints". Pew Research Center.
- ↑ Kasvav digitaalne prügimägi. digitark.ee, 16.01.2019. Vaadatud 10.12.2019.
- ↑ Ekspert juhib tähelepanu: liigne pildistamine ja digiprügi on samuti keskkonnale koormav. am.ee, 29.07.2019. Vaadatud 10.12.2019.
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Digital footprint seisuga 10.12.2019.