Diego Fernández de Huete
Diego Fernández de Huete (sündinud Navalmoralis Toledos umbes ajavahemikus 1633–1643, surnud Toledos enne 21. juulit 1713) oli Hispaania harfimängija, muusikateoreetik, helilooja ja õpetaja.
Tema õpetajateks võisid olla Andrés Lorente ja õukonnaharfist Juan de Navas. Huete oli harfimängija Toledo katedraali juures aastail 1681–1710. Tema teoseks, mille järgi teda enim teatakse, oli muusikateoreetiline traktaat "Compendio numeroso de zifras armónicas, con theórica, y pràctica para arpa de una orden y arpa de dos órdenes, y de órgano", mis ilmus Madridis 1702. ja 1704. aastal[1]. See märgib hispaania barokkharfi õitseaega. Harfe ehitati Hispaanias aastatel 1550–1700 kaht tüüpi: ühe keelestikuga diatooniline harf (arpa de una orden) ja kahe keelestikuga kromaatiline harf (arpa de dos ordenes). Traktaadi esimene osa (1702) sisaldab ilmalikke teoseid ja need on jagatud keerukuse järgi kolme raamatusse. Traktaadi teine osa (1704) sisaldab vaimulikku muusikat ja on samuti jagatud kolme raamatusse, millest esimeses on 26 passacalles 'i 11-laadilises süsteemis, teine esitab laade tõusvate ja langevate heliridadena, ja kolmas sisaldab psalmiseadeid vokaalile, harfile ja orelile või emmale-kummale saatepillile.