Deluviaalmuld

Allikas: Vikipeedia

Deluviaalmuld ehk pealeuhtemuld on muld kõrgendike lagedelt ja nõlvadelt erosiooni teel alla kandunud mullast moodustunud deluviaalse huumushorisondiga muld kõrgendike jalameil ja nõgudes. Deluviaalmuld kuulub erosioonist mõjutatud ehk erosiooniala muldade hulka. Nende sügavamates horisontides on mullad, mis olid seal enne deluuviumi kuhjumist.[1][2]Deluviaalmulda leidub haritavatel aladel, mis on avatud vihmavee erosioonile [3] Deluviaalmullad ei ole iseloomult kuigi viljakad, kuid korraliku majandamise korral on võimalik enamik neist muuta viljakaks.[4]

Tekke tingimused[muuda | muuda lähteteksti]

Deluviaalmullad tekivad kallakuliste põllumaade positiivsete pinnavormide jalamil või nõgudes, kuhu kuhjub haritava maa ärauhutud pindmine mullakiht. Nõlvasetetest settivad kõige pealt välja suuremad fraktsioonid, kuhjudes kõrgematele nõlvaosadele. Peened fraktsioonid kantakse madalamal asuvatele deluviaal-gleimuldadele.[2]

Viljakus[muuda | muuda lähteteksti]

Niisked ja parasniisked deluviaalmullad on hea viljakusega ja sobivad hästi põllumaaks (43-55 hindepunkti). Alaliselt liigniisked deluviaalsed mullad sobiksid looduslikuks rohumaaks, nendel muldadel kasvavad rohumaad on suure saagikusega. Alaliselt liigniisked deluviaalsed mullad võivad ühtlasi talitleda ka veekogude kaitseribadena. [2]

Erodeeruvate ja deluviaalsete muldade vaheldumist on märgata ka põllukultuuride kasvamisel — küngaste ülemistel osadel on taimestik nõrgem, alumistel osadel lopsakas.[5]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu Eesti muldkattest moodustab deluviaalmullad umbes 1% ja põllumaast 2,4%. Rohkesti leidub neid Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul. [2]

Deluviaalmuldade liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Deluviaalmuld liigitatakse niiskusrežiimi või gleistumistunnuste esinemise järgi kolmeks:

  • deluviaalmuld (D),
  • gleistunud deluviaalmuld (Dg)
  • deluviaal-gleimuld (DG)

Deluviaalse pealeuhtekihi tüseduse järgi eristatakse mullad veel omakorda nõrgalt (Ad 30-50 cm), keskmiselt (Ad 50-80 cm) ja tugevasti pealeuhutunuteks (Ad > 80 cm).[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Deluviaalmuld. Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 10.05.2022.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Astover, A.; Kõlli, R.; Roostalu, H.; Reintam, E.; Leedu, E. (2012). Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Lk 385-386
  3. Deluvial-soils. Deluvial-soils. Vaadatud 10.05.2022.
  4. Deluvial soils Deluvial soils. Vaadatud 30.05.2022.
  5. Soils of erosion areas. Soils of erosion areas. Vaadatud 30.05.2022.
  6. Muldade valiuurimine. Astover, Alar; Reintam, Endla; Leedu, Enn; Kõlli, Raimo (2013). Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Loodusfoto.