Delfti fajanss

Delfti fajanss ehk Delfti keraamika, vahel tuntud ka Delfti portselani nimetuse all, on üks fajanssnõude liike, peamiselt Delfti töökodades alates 17. sajandist valmistatud heledast savist madalkuumuskeraamika, kaetud tinaglasuuriga, kaunistatud peamiselt sinise glasuuripealse maalinguga ja põletatud 950–1000 kraadi juures.[1]
Enamasti on Delfti keraamika sinist ja valget värvi, järgides dekoorilt Hiina 14. sajandi sini-valge portselani traditsiooni, kuid maalingutes kasutatakse ka Hollandi omamaiseid loodusmotiive ning hollandi kunstnike maalidelt laenatud kompositsioone. Dekoori iseloomuliku sinise värvuse annab koobaltoksiid. 18. sajandil täienes Delfti fajanssnõude maalingute värvigamma muude metallioksiididega saadud punaste, kollaste, violetsete ja kuldsete toonidega. Delfti fajansi õitseaeg oli 17.–18. sajandil.
Delfti fajanss hõlmab lisaks anumatele ja taldrikutele ka pisiplastikat ja muid dekoratiivvorme, samuti keraamilisi plaate. 17.–18. sajandil toodeti ja eksporditi Delfti keraamikat massiliselt kõigisse Euroopa maadesse. Väikestes kogustes toodetakse seda tänapäevani.
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
Nõud[muuda | muuda lähteteksti]
Willem Verstraeten. Vapiga taldrik. 1645–1655
Tulbivaas, Museum Boijmans Van Beuningen
Imari stiilis vaas, u 1700–1720, Geelvinck-Hinlopen Huis
Famille rose'i stiilis taldrik, u 1770, Musée des Arts Décoratifs, Paris
Interjöörikujunduses[muuda | muuda lähteteksti]
Braemari loss, lehma ja lüpsinaisega plaat
Piiblistseenidega plaadid Gdański muuseumis Poolas
Rosenborgi lossi käimla, Copenhagen
Köök Hospice Comtesse'is Lille'is
Amalienburgi köök Nymphenburgi lossis
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001