Dariéni lünk

Allikas: Vikipeedia
Dariéni lünk Colombia-Panama piiril

Dariéni lünk (hispaania keeles Tapón del Darién) on geograafiline ala Panamas ja Colombias. Koosnedes suurest vesikonnast, metsadest ja mägedest Panamas Dariéni provintsis ja Colombias Chocó departemangus, ühendab Dariéni lünk omavahel Põhja- (koos Kesk-Ameerikaga) ja Lõuna-Ameerika mandrid. Dariéni lünga piirkonnas elavad Embera-Wounaani (Choco) ja Guna hõimude põliselanikud.

Dariéni lünk katkestab Panameerika maantee, mis Kesk-Ameerikas lõppeb Panamas Yavizas. Ligi 106 kilomeetrine lõik Turbosse Colombias on ehitamata. Maanteeehituse vastu on nii kohalikud elanikud, keskkonnakaitsegrupid ja ka valitsused. Maantee ehitamine on takerdunud mitmete faktorite taha. Põliselanikud on öelnud, et maantee ehitus lõikaks nad ära nende peamistest toiduallikatest. Keskkonnakaitsegrupid on maantee ehituse vastu soovidega vihmametsa kaitsta ja vältida troopiliste haiguste levikut. Juba maantee ligi 220 kilomeetrine pikendamine Chepost Yavizasse 2008.–2010. aastail tõi kaasa maantee ääres kümnendi kõige ulatuslikuima metsaraie.[1] Ka USA põllumajandusministeerium on aastast 1978 maanteeehituse vastu, kuna aastast 1954 ei ole Põhja- ja Kesk-Ameerikas esinenud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit, ja on esitanud tõendeid, et Dariéni lünk on ära hoidnud nakatunud karja leviku Kesk- ja Põhja-Ameerikasse.[2] Lisaks eksisteerib ka risk, et maantee ehitamine võib soodustada uimastikaubandust ja sellega kaasnevat vägivalda.[3]

Alternatiiviks maantee ehitusele oleks praamiliini avamine Panama ja Colombia vahel, kuid 2024. aasta seisuga on mitmed neist osutanud ebatulusaks ja tegevuse lõpetanud.

Kuigi maanteed läbi Dariéni lünga ei eksisteeri, on seda siiski mitu korda läbitud. Samas on see vägagi riskantne, kuna piirkonnas ei eksisteeri meditsiiniabi ega korrakaitset, vägistamised ja röövimised on tavalised ning juba jala murdmine võib lõppeda surmaga, kuna pole võimalust abini jõudmiseks. Samas on lünka üritanud läbida USAsse jõuda soovivad immigrandid, peamiselt Haitilt ja Venezuelast.[4]

Esimesena läbisid mootorsõidukitega Darién lünga kolm brasiillast – armeeleitnant Leonidas Borges de Oliveira, õhuväelane Francisco Lopez da Cruz ja noor mehhaanik Mário Fava kahe Ford Model T autoga. Nad lahkusid Rio de Janeirost 1928. aastal ja jõudsid USAsse 1938. aastal. Nende seiklusest kirjutas kirjanik Beto Braga hiljem raamatu O Brasil através das três Américas.[5]

Järgmisena läbis Darieni lünga 1959.-60. aasta Trans-Dariéni ekspeditsioon, Land Roveril nimega La Cucaracha Cariñosa ja Jeepil, koosnedes panamalasest Amado Araúzist koos naise Reina Torres de Araúziga, Briti Special Air Service'i eriväelase Richard E. Beviri ja austraallasest insener Terence John Whitfieldiga. Nad lahkusid Chepost Panamas 2. veebruaril 1960 ja jõudsid Quibdosse Colombias 17. juunil 1960. 136 päeva jooksul kujunes nii nende keskmiseks kiiruseks 200 meetrit tunnis.[6]

1961. aastal lahkus Panamast 12-meheline tiim eesotsas Chicago Chevrolet' edasimüüja Dick Doane'iga General Motorsi Chevrolet' divisjoni rahalisel toel kolme Chevrolet Corvairi, kahe Chevrolet Suburban Carryalli ja ühe kütuseveokiga. Inimohvreid ei olnud, kuigi üks grupi liige tuli peale malaariasse nakatumist helikopteriga haiglasse toimetada, kuigi ta toodi enne ekspeditsiooni lõppu grupi juurde tagasi. Kaks Corvairi jõudsid 109 päeva pärast Colombiasse, samas kui kolmas Corvair, Suburbanid ja kütuseveok hüljati džunglis.[7][8]

1972. aastal sõitis läbi Darieni lünga Briti maaväe major John Blashford-Snelli juhitud 64-meheline tiim kahe Range Roveriga. Samas läbisid nad Colombias Atrato soo spetsiaalsete täispuhutavate parvedega.[9][10]

Esimesena läbis lünga täielikult maismaad mööda 1973. aastal jalgrattur Ian Hibell, kes sõitis jalgrattaga Hoorni neemelt Alaskasse.[11] Mootorrattaga läbis lünga esimesena Robert L. Webb märtsis 1975. Autoga läbisid lünga täielikult maismaad mööda Loren Upton ja Patty Mercier aastail 1985–1987 Jeep CJ-5ga. 200 kilomeetri läbimiseks kulus neil 741 päeva, mis jõudis hiljem Guinnessi rekordite raamatusse.

Ka jalgsi on lünka läbitud. 1975. aastal läbis lünga inglise seikleja Sebastian Snow koos noore kanadalase Wade Davisega, olles jalgsimatkal Tulemaalt Costa Ricasse. Snow kirjutas retkest 1976. aastal raamatu The Rucksack Man ja Davis 1996. aastal One River.[12] 1981. aastal läbis lünga George Meegan, kes kõndis kuus aastat (1977–1983) Tulemaalt Prudhoe Baysse Alaskal, kokku üle 30 000 kilomeetri. Sellest kirjutas ta hiljem 25 lehekülge oma 1988. aasta autobiograafias The Longest Walk.[13]

Lünga läbimine muutus ohtlikumaks 1990. aastatel Colombia konflikti tõttu, kui Dariéni džungli Colombia osa langes relvastatud kommunistiku rühmituse FARC kontrolli alla, kes sisenesid ka Panamasse. 2000. aastal röövis FARC lüngas kaks britti Tom Hart Dyke'i ja Paul Winderi, kes otsisid seal haruldasi orhideesid. Neid hoiti 9 kuud vangistuses, kuni vabastati vigastusteta ja ilma lunaraha maksmata. Nad kirjutasid sellest hiljem raamatu The Cloud Garden.[14]

2017. aastal läbisid lünga neli endist USA sõdurit Wayne Mitchell, Simon Edwards, Rich Doering ja Mike Eastham, koos kuna hõimu teejuhi Isaac Pizarro ja Paya kunade küla elanike abiga, neljal Kawasaki KLR mootorrattal 8 päevaga. Reis oli osa nende mootorrattareisist Alaskast Argentinasse, sellest tehti 2022. aastal dokumentaalfilm "Where the Road Ends".[15]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Runk, Julie Velásquez (2015). "Creating Wild Darién: Centuries of Darién's Imaginative Geography and its Lasting Effects". Journal of Latin American Geography. 14 (3): 127–156. ISSN 1545-2476.
  2. ↑ Ward, Logan (20. august 1995). "Colombia-Panama Plan to Build Rain Forest Road Draws Fire : Latin America: Controversial project would span the 60-mile Darien Gap, the only missing segment in the 16,000-mile Pan-American Highway linking Alaska to Chile. Environmentalists and native peoples object". Los Angeles Times (Ameerika inglise). Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
  3. ↑ Perilla, Jisel (4. jaanuar 2011). Frommer's Panama (inglise). Wiley. ISBN 978-1-118-00112-7.
  4. ↑ "How U.S. immigration policy affects fate of migrants braving the deadly Darien Gap". PBS NewsHour (Ameerika inglise). 13. august 2020. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
  5. ↑ Braga, Beto (2011). O Brasil Através das Três Américas (portugali). Canal 6. ISBN 978-8579171697.
  6. ↑ "Trans Darien Expedition". web.archive.org. 27. oktoober 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. oktoober 2009. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  7. ↑ Kinard, Kyle (25. aprill 2021). "Corvairs in the Jungle of Death". Road & Track. Vaadatud 9. jaanuar 2024.
  8. ↑ Oagana, Alex (7. mai 2021). "The Story of the Chevy Corvair Rotting Away In the Darien Jungle". TopSpeed (inglise). Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
  9. ↑ Oagana, Alex (7. mai 2021). "The Story of the Darien Breakthrough – The Best Overlanding Experience Ever". TopSpeed (inglise). Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
  10. ↑ "Darien Conquest". Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
  11. ↑ Hibell, Ian; Trowbridge, Clinton (1985). Into the Remote Places (inglise). HarperCollins. ISBN 978-0860512455.
  12. ↑ Snow, Sebastian (1976). The rucksack man (inglise). Hodder and Stoughton. ISBN 978-0340195628.
  13. ↑ Meegan, George (1988). Longest Walk: An Odyssey of the Human Spirit (inglise). Dodd Mead. ISBN 978-0396087236.
  14. ↑ Dyke, Tom Hart; Winder, Paul (2005). The Cloud Garden: A True Story Of Adventure, Survival, And Extreme Horticulture (inglise). Lyons Pr. ISBN 978-1592287895.
  15. ↑ "Alaska to Patagonia Via the Darién Gap: Where The Road Ends — Common Tread", Youtube, vaadatud 9. jaanuaril 2024
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dariéni_lünk&oldid=6557513"