Danae (Rembrandti maal)
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2008) |
|
| "Danae" |
| Rembrandt, 1636 |
| õli lõuendil |
| 185 × 203 cm |
| Ermitaaž, Peterburi |
"Danae" on Rembrandti maal.
Argose kuningas vangistas oma tütre Danae maa-alusesse vaskkambrisse, sest oraakel oli talle ennustanud surma oma lapselapse käe läbi. Naine pöörab oma pilgu ja sirutab käe ligineva kuldse hiilguse poole, mis pole muud kui kullavihmaks maskeerunud Zeus. Teenijatüdruk, võlutud sellest stseenist, on avamas voodit ümbritsevat baldahhiini. Armastust sümboliseeriv väike cupido hoiab käsi koos, et mitte rikkuda oma nooltega Zeusi naudingut.
Rembrandt laenas Tizianilt tegelaste välimused, Danae lamaskleva asendi ja tugeva koloriidi, mis tõstab esile jumaliku saju kuldse tooni. Kullasaju selge kujutamise asemel valis ta vihje. Valgus särab teenijatüdruku näol ja voodi ohtratel kaunistustel. Danae helendaval nahal võime juba märgata jumalikku paitust, mis tõmbab kõrvale jalgukatvad loorjad linad.
Kuigi kompositsioon on teostatud nn itaalia stiilis, kujutatakse akti hollandi stiilis, mis vastab Põhja-Euroopa meistrite realistlikule traditsioonile, kes eelistasid Aadamat ja Eevat Veenusele. Rembrandt ei taotlenud itaallaste kättesaamatut ideaali. Tema kujutatud naine on tehtud lihast ja luust, maalitud modelli või Saskia enda järgi. See on füüsilise vaatluse tulemus, mis kätkeb vahetut erootilisust – eristada võib kõiki anatoomilisi detaile. Ümar kõht on vajunud raskelt allapoole, madrats on kaardunud. Modelli keha on kaugel klassikalisest ilust – kael on lühike ja jäme, hulk kurde rõhutab kaenlaaluste, kaela ja käsivarte täidlust. Kompositsioonis leidub ohtralt erootilisi vihjeid, mille hulka kuuluvad ka voodi ees olevad kingad.
15. juunil 1985 viskas hiljem vaimuhaigeks tunnistatud mees maalile väävelhapet ja lõikas seda noaga. Maali restaureeriti aastatel 1985–1997.