Dana hiidsuu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Dana hiidsuu
Chauliodus danae.jpg
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Kiiruimsed Actinopterygii
Selts Nõelsuulised Stormiiformes
Sugukond Nõelsuulased Stormiidae
Perekond Hiidsuu Chauliodus
Liik Dana hiidsuu
Binaarne nimetus
Chauliodus danae

Dana hiidsuu (Chauliodus danae) on Süvaveekala, mida iseloomustavad nõelalaadsed hambad alalõual. Kasvab keskmiselt 30-60cm pikkuseks ja elab päevasel ajal. Teda võib leida veevahemikus 80m kuni 1500m. Teatavasti peibutab ta oma saaki kõigepealt valgust tekitava organiga, fotofooriga, mis paikneb külje peal. Dana hiidsuu välgutab seda valgust. Samuti kasutab ta seda valgust potentsiaalsete paariliste või rivaalidega suhtluseks.

Dana hiidsuu värvus võib varieeruda rohelise, halli ja musta vahel. Ta kasutab oma kihvalaadseid hambaid, et saak halvata. Suu sulgemiseks "voldib" ta oma hambad kokku ja kõverdab oma pead taha. Esimene selgroolüli pea taga võtab algse saagi hammustamise löögi vastu. Nagu ka teised süvaveekalad, on Dana hiidsuud suutelised vastu pidama pikki perioode ilma toiduta.

Usutakse, et looduses elavad nad 30 kuni 40 aastaseks, aga kinnipüütuna peavad Dana hiidsuud vastu kõigest paar tundi. Mõned haid ja delfiinid on tuntud kui Dana hiidsuude jahtijad.

Kuigi võib tunduda, et Dana hiidsuu on soomustega kaetud, siis tegelikkuses katab teda tihke läbipaistev ja tundmatu aine.[1] Tänu kihvadele on alalõug väljaulatuv ja see annab eelise saagi tabamisel.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Dana hiidsuud elavad inimestele kättesaamatutes kohtades, siis on nende elupaikadest vähe teada. Enamasti leidub neid vahemikus 1000 kuni 4000 meetrit ja elavad vees, mille keskmine temperatuur 4°C. Arvatakse, et Dana hiidsuud tegelevad igapäevase vertikaalse rändega, mida on täheldatud öösiti mesopelaagilises piirkonnas, batüpelaagilise piirkonna kohal.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Dana hiidsuul ei ole kindlat ja eelistatavat saaki.[2] Püütud kaladel on kõhus olnud väga erinevaid kalu ja arvatakse, et nad söövad seda mida saavad. Tänu oma värvile on nad suutelised olema pea nähtamatud ja saavad olla mitmeid tunde liikumatult. Oma saagi tapab Dana hiidsuu kõigepealt kihvadega teda läbides ja siis tervena alla neelates. Oma vilkuva valguse efekti kasutab Dana hiidsuu väiksemate kalade peibutamiseks. [3]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Hetkeseisuga on olemas 9 samasse perekonda kuuluvat liiki:[4]

  • Chauliodus barbatus
  • Chauliodus danae
  • Chauliodus dentatus
  • Chauliodus macouni
  • Chauliodus minimus
  • Chauliodus pammelas
  • Chauliodus schmidti
  • Chauliodus sloani
  • Chauliodus vasnetzovi

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rudolph E. Haffner. "Zoogeography of the Bathypelagic Fish, Chauliodus". Systematic Biology. Vaadatud 09.12.2020. Inglise.
  2. Butler, Mari. ""Mesopelagic fishes of the Arabian Sea: distribution, abundance and diet of Chauliodus pammelas, Chauliodus sloani, Stomias affinis, and Stomias nebulosus"". Deep-Sea Research Part II: Topical Studies in Oceanography. Failitüüp: pdf. Vaadatud 09.12.2020. Inglise.
  3. "Viperfish". Vaadatud 09.12.2020. Inglise.
  4. "Species of Chauliodus". Vaadatud 09.12.2020.