Dana hiidsuu

Allikas: Vikipeedia
Dana hiidsuu

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Kiiruimsed Actinopterygii
Selts Nõelsuulised Stormiiformes
Sugukond Nõelsuulased Stormiidae
Perekond Hiidsuu Chauliodus
Liik Dana hiidsuu
Binaarne nimetus
Chauliodus danae

Dana hiidsuu (Chauliodus danae) on süvaveekala, keda iseloomustavad nõelalaadsed hambad alalõual. Ta kasvab keskmiselt 30–60 cm pikkuseks ja teda võib leida 80–4000 meetri sügavuselt veest.

Dana hiidsuu peibutab oma saaki valgust tekitava organi fotofooriga, mis paikneb külje peal. Selle valgusega vilgutades suhtleb ta ka paariliste või rivaalidega.

Võib tunduda, et Dana hiidsuu on soomustega kaetud, aga tegelikult katab teda tihke läbipaistev ja tundmatu aine.[1] Tema värvus võib varieeruda rohelise, halli ja musta vahel. Tänu kihvalaadsetele hammastele on tal väljaulatuv alalõug, mille abil saab saaki halvata. Suu sulgemiseks n-ö voldib ta oma hambad kokku ja kõverdab pead taha. Esimene selgroolüli pea taga võtab algse saagi hammustamise löögi vastu. Nagu ka teised süvaveekalad, on Dana hiidsuud suutelised vastu pidama pikki perioode ilma toiduta.

Usutakse, et looduses elavad nad 30–40-aastaseks, aga kinnipüütuna peavad vastu kõigest paar tundi. Mõned haid ja delfiinid on tuntud kui Dana hiidsuude jahtijad.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Dana hiidsuud elavad inimestele kättesaamatus kohas, on nende elupaikadest vähe teada. Enamasti elavad nad 1000–4000 meetri sügavusel vees, mille keskmine temperatuur on 4 °C. Arvatakse, et Dana hiidsuud tegelevad igapäevase vertikaalse rändega, mida on täheldatud öösiti mesopelaagilises piirkonnas, batüpelaagilise piirkonna kohal.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Dana hiidsuul ei ole kindlat ja eelistatavat saaki.[2] Püütud kaladel on kõhus olnud väga erinevaid kalu ja arvatakse, et nad söövad seda, mida saavad. Tänu oma värvile on nad suutelised olema pea nähtamatud ja saavad olla tunde liikumatult. Oma saagi tapab Dana hiidsuu kihvadega ja neelab siis tervena alla. Vilkuva valguse efekti kasutab ta väiksemate kalade peibutamiseks.[3]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Praegu on avastatud üheksa samasse perekonda kuuluvat liiki:[4]

  • Chauliodus barbatus
  • Chauliodus danae
  • Chauliodus dentatus
  • Chauliodus macouni
  • Chauliodus minimus
  • Chauliodus pammelas
  • Chauliodus schmidti
  • Chauliodus sloani
  • Chauliodus vasnetzovi

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rudolph E. Haffner. "Zoogeography of the Bathypelagic Fish, Chauliodus". Systematic Biology (inglise). Vaadatud 09.12.2020.
  2. Butler, Mari. ""Mesopelagic fishes of the Arabian Sea: distribution, abundance and diet of Chauliodus pammelas, Chauliodus sloani, Stomias affinis, and Stomias nebulosus"" (pdf). Deep-Sea Research Part II: Topical Studies in Oceanography (inglise). Vaadatud 09.12.2020.
  3. "Viperfish" (inglise). Vaadatud 09.12.2020.
  4. "Species of Chauliodus". Vaadatud 09.12.2020.