Mine sisu juurde

Dan Põldroos

Allikas: Vikipeedia
Dan Põldroos 1998. aastal.
Foto: Jaan Künnap

Dan Põldroos (6. märts 1970 Tallinn – 5. mai 2007 Tallinn) oli eesti näitleja.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1988. aastal Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitisleri erialal[1] ja 1992. aastal Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri (15. lend).

Töö ja loominguline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1985. aastast oli Põldroos harrastusnäitleja kirjandusteatris Varius. Aastatel 1991–1992 oli ta Ugala teatri ja 1992–1999 Eesti Draamateatri näitleja.[2]

Alates 2000. aastast näitles ta vabakutselisena ja töötas õpetajana Tallinna Nõmme Põhikoolis.[3][4]

Tema tuntumad lavarollid olid Muna Endel Andrus Kivirähki romaani järgi tehtud näidendis "Rehepapp", Joseph Porter Pitt Tony Kushneri näidendis "Inglid Ameerikas" ja Jörgen Tesman Henrik Ibseni "Hedda Gableris". Põldroosi üks olulisemaid tõsiseid rolle oli üksiklasest poeet Gustaf Fröding Variuse teatri lavastuses “Legend Graalist”.[5]

Laiemalt sai ta tuntuks koomiliste ja grotesksete rollidega telesarjades "Wigla Show", "V.E.R.I." (1995–1997) ja "Wremja" (2001–2003).[6][7] Teda võis näha muudeski huumorisaadetes ja estraadikavades ning kuulda kuuldemängudes ja raadio järjejuttudes.

Parodistina näitas ta kõrget klassi Eino Baskinit parodeerides. See roll sai alguse Vanalinnastuudios 1999. aastal Baskini enda lavastatud Toomas Kalli näidendist "Kassikuld"[8] ning jõudis ühe tema firmamärgina aeg-ajalt muudessegi estraadikavadesse ja -saadetesse.[9][10]

Ta näitles mängufilmides "Lammas all paremas nurgas", "Ruudi" ja "Jan Uuspõld läheb Tartusse" ning tegi pisirolle Soome ja Saksa filmides.[11]

Dan Põldroos tegi kirgi kütnud kaastööd ka reklaamifirmadele. Ehkki mitu tema osalusega alkoholireklaami sai tarbijakaitseametilt kriitikat[12][13], oli rohkem selliseid tema ideedel põhinevaid reklaame, mis võitsid turundusauhindu. Reklaamifirma Kontuur Leo Burnett toonane loovjuht Urmas Villmann on 2007. aastal tema kohta öelnud: "Dan Põldroos oli Eesti parim raadioreklaamirežissöör. Sest Dan suutis raadios pilti näidata."[14]

Dan Põldroos oli Eesti Teatriliidu ja Näitlejate Liidu liige (1993).

Rolle teatrilavastustes

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Peter Smith (Delaney "Mee maik", 1991, diplomilavastus Ugalas)
  • Parfjon R. (Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased – 2" ("Idioot"), 1992, diplomilavastus Ugalas)
  • Juku (Saluri "Meie kallis osmik", 1992 Ugalas)
  • osaline (Õunapuu ja Saarepera "Sannikovi maa ehk Paavsti mesinädalad", 1993 Paabel Visiooniga Von Krahli Teatris)
  • Jörgen Tesman (Ibseni "Hedda Gabler", 1993)
  • kolmas politseinik Fox jt (O’Brieni "Kolmas politseinik", 1995)
  • Sebastian (Baueri "Ühe võõra silmades", 1995)
  • Joseph Porter Pitt (Kushneri "Inglid Ameerikas", 1996)
  • Johannes Brahms (Holmi "Schumanni öö", 1996)
  • Ants Laikmaa (Sarapuu "Sinine puri", 1996 Variuses)
  • Aadam (Kivirähki "Atentaat", 1997)
  • Gustaf Fröding (Sarapuu "Legend Graalist", 1997 Variuses)
  • Eduard Vilde (Sarapuu "Tervist, härra Vilde!", 1999 Variuses)
  • osaline (Kalli "Kassikuld", 1999 Vanalinnastuudios)
  • Scapin (Molière’i "Scapini kelmused", 2000 Ugalas)
  • Muna Endel (Kivirähki "Rehepapp", 2001 Draamateatris)
  • Bernard (Camoletti "Pidžaama kuuele", 2004 Endlas)
  • Harri Haavel juunior (Porteri "Suudle mind, Kate!", 2004 Endlas)

Telesarjades

[muuda | muuda lähteteksti]

Filmides

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuldemängudes

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1990 – Paavo Haavikko "Kuningas Harald Pikaealine" – hääl rahva seas
  • 1990 – Heidi Sarapuu "Kolm naist liftis" – Pärt
  • 1991 – Helga Nõu "Põgenejad" – Põgenik - kohviku omanik
  • 1992 – Aleksandr Blok "Tundmatu" – Üks, Külaline
  • 1994 – Heidi Sarapuu "Tina 23" – Agnessa elukaaslane
  • 1994 – Gert Helbemäe "Raekooli õpilane" – aritmeetikaõpetaja Fröling
  • 1994 – Heidi Sarapuu "Legendaarne Nils Ferlin" – konstaabel
  • 1995 – Heidi Sarapuu "Jõulud tulnud ju..." – Ferdinand
  • 1995 – Heidi Sarapuu "Ära aja mu ringe segi" (5-osaline lastenäidend Tallinna ajaloost) – Ferdinand, vanamees
  • 1996 – Paul-Eerik Rummo "Globaalkolleegium: valepüüdja" – uurija
  • 1996 – Torborg Nedreaas "Sinise kaevu muusika" – Elias Rachlev
  • 1997 – Osvald Zahradnik "Hääletaja" – Dan
  • 1997 – Heidi Sarapuu "Helesinine mälestus" (Marie Underi elust) – Ants Laikmaa
  • 1998 – Heidi Sarapuu "Tulesaiake" – Ebbe Linde, loodusteadlane, luuletaja
  • 1998 – Jüri Tuulik "Taevaredel" – Mees 4
  • 2003 – Heidi Sarapuu "Improvisatsioon Griegi teemale" – John Grieg

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poolõde on näitleja Kata-Riina Luide. Tema vanaonu oli lavastaja Priit Põldroos.[15]

Dan Põldroos oli abielus moekunstnik Ketlin Bachmann-Põldroosiga. Paaril sündis 2006. aastal tütar Aleksandra.

Dan Põldroos suri 5. mail 2007 kodus une pealt südamerabandusse.[16]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Dan Põldroos 6. III 1970 – 5. V 2007 Sirp.ee, 11.05.2007.
  2. ↑ In memoriam Dan Põldroos
  3. ↑ Fagira D. Morti. Areeni arhiivist: Kes oli Eesti kultussarja Wremja kandev jõud Dan Põldroos? Eesti Ekspress, 09.07.2016.
  4. ↑ Dan Põldroos 6. III 1970 – 5. V 2007 Sirp.ee, 11.05.2007.
  5. ↑ Dan Põldroos 6. III 1970 – 5. V 2007 Sirp.ee, 11.05.2007.
  6. ↑ Fagira D. Morti. Areeni arhiivist: Kes oli Eesti kultussarja Wremja kandev jõud Dan Põldroos? Eesti Ekspress, 09.07.2016.
  7. ↑ Dan Põldroos 6. III 1970 – 5. V 2007 Sirp.ee, 11.05.2007.
  8. ↑ "Kassikuld" Eesti Lavastuste Andmebaas. Vaadatud 05.12.2025.
  9. ↑ Meelis Kapstas. Põldroos astub Baskini kohale Eesti Päevaleht / LP, 25.03.1999.
  10. ↑ Veiko Märka. Dan Põldroos in memoriam Eesti Ekspress, 10.05.2007.
  11. ↑ Fagira D. Morti. Areeni arhiivist: Kes oli Eesti kultussarja Wremja kandev jõud Dan Põldroos? Eesti Ekspress, 09.07.2016.
  12. ↑ Tarbijakaitset häirivad A. Le Coqi reklaamid Eesti Ekspress, 30.06.2005.
  13. ↑ Põldroosiga longeroreklaam tõi trahvi Delfi.ee, 28.09.2004.
  14. ↑ Lahkus Eesti parim raadioreklaamirežissöör Äripäev, 08.05.2007.
  15. ↑ Mari Klein. Põldroos – nimi, mis tekitab segadust Eesti Päevaleht, 21.03.2000.
  16. ↑ Valner Valme. Nukker lugu parimast koomikust, kelles peitus tõsine draamanäitleja Postimees.ee, 30.06.2011.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dan_Põldroos&oldid=7033368"