Järvetõlvik
| Järvetõlvik | |
|---|---|
_003.jpeg) Cordylophora caspia | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Ainuõõssed Cnidaria |
| Klass |
Hüdraloomad Hydrozoa |
| Selts |
Anthoathecata |
| Sugukond |
Cordylophoridae |
| Perekond |
Cordylophora |
| Liik |
Järvetõlvik |
| Binaarne nimetus | |
|
Cordylophora caspia Pallas, 1771 | |
| Sünonüümid | |
| |
Järvetõlvik (Cordylophora caspia), ka kaspia järvetõlvik[1] on riimveeline koloniaalne mitmeaastane hüdrapolüüp, Eesti vetes võõrliik, kes ilmus siia 19. sajandi algul.[2]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Järvetõlviku keha on murujas, puukujuline ja kuni 5 cm pikkune, täiskasvanud koloonia kõrgus võib küündida 10 sentimeetrini. Loom on kinnitunud substraadile ja võib moodustada hästi märgatavaid põhjakooslusi.[3]
Loom hargneb külgedelt vahelduva paigutusega ja on beeži kuni helepruuni värvi. Iga haru alusel on rõngas ja sellelt kõrgub terminaalne polüüp. Polüübid on valget kuni kahvaturoosat värvi ja neil on 12–16 pikka, värvitut, pikenevat kombitsat, mis paiknevad polüübi pinnal ebakorrapäraselt. Suu paikneb tüvikoonilise pikendi otsas. Igal oksal on lühikestel vartel üks kuni kolm pirnikujulist reproduktiivorganit (gonopoori), millest väljuvad pelaagilised plaanula-vastsed.[3]
Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Loom kinnitub kividele, makrofüütidele või limuste ja tõruvähkide kodadele, eelistades lainetuse eest varjatud kohti, kuid teda võib leiduda ka mõõdukalt avatud merepiirkondades. Järvetõlvik elab kuni 20 m sügavuses vees, eelistatult mesotroofses nõrgalt soolases veekeskkonnas, sageli rannalähedastes vetes ja jõesuudmetes, magevees ta kasv pigem ei edene. Talub ka eutroofset veekeskkonda. On keskmise reostustundlikkusega.[2]
Järvetõlvik on röövloom ja toitub hõljumist, haarates kombitsatega ja halvates kõrverakkudega lähedusse sattuvaid väikesi veeloomi (vähikesi, rõngusse, limuseid, kalamaime) ja süües need tervelt ära.[2]
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Looma päritolupiirkond on Musta ja Kaspia mere regioon. Tõenäoliselt on liik levinud kinnitununa laevakeredele ja triivivale taim- või tehislikule materjalile, ja jõudnud Euroopasse jõgede ja kanalite kaudu. Liigi esmaleid Euroopas oli 1814. aastal Rootsi rannikul. Elbe jões avastati järvetõlvik 1858. aastal, Hollandis Amsterdamis 1874. aastal, Prantsusmaal pärast 1901. aastat, Belgias avastati loom 1905. aastal Nieuwpoortis. 1946. aastaks oli see levinud juba ülemaailmselt, leide oli Ühendkuningriigis, Egiptuses, Ameerika Ühendriikides, Brasiilias, Uus-Meremaal ja Hiinas.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Merepõhja elupaikade definitsioonide tõlgendamise juhend. Tallinn, 2014
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011
- ↑ 3,0 3,1 Ponto-Caspian freshwater hydroid (Cordylophora caspia). - The Marine Life Information Network
- ↑ Cordylophora caspia - Ponto-Caspian freshwater hydroid. - Non-indigenous species in the Belgian part of the North Sea and the Scheldt estuary. - Vlaams Instituut voor de Zee