Conrad Paumann
Conrad Paumann (u 1410 Nürnberg – 24. jaanuar 1473 Münchenis) oli Saksamaa vararenessansi perioodi organist, lautomängija ja helilooja. Sündinud pimedana, oli ta siiski üks 15. sajandi andekamaid ja mõjukamaid muusikuid. Koos Sebastian Virdungi, Arnolt Schlicki, Elias Nikolaus Ammerbachi ja Paul Hofhaimeriga koondatakse ta koloristideks nimetatud heliloojate rühma, kelle kompositsioone iseloomustas rikkaliku ornamentatsiooni kasutamine häältes.
Conrad Paumanni hauaepitaaf asub Müncheni Frauenkirches, sellel on muusikut kujutav reljeef, oletatavasti Conrad Paumann ise, ja tekst:
- "An[no] MCCCCLXXII an S. Pauls bekerung abent [st 24.1.1473] ist gestarbn und hie begraben der kunstreichist aller instrament und der Musica maister, Cunrad pawman, Ritter, purtig von nurnberg und plinter geboren, dem got genad."
- 'Anno 1473, Püha Pauluse pöördumise õhtul suri ja maeti siia kunstirikkaim kõigil instrumentidel muusikameister Conrad Paumann, rüütel, sündinud Nürnbergis pimedana, Jumala arm olgu temaga.'
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Enamik Paumannile omistatud muusikateostest on instrumentaalmuusika. Andeka improviseerijana tuntud helilooja ise ei kirjutanud oma muusikat üles, kuid Conrad Paumanni orelivariatsioonide tabulatuurid on kirja pandud ja köidetud kokku Lochamer Liederbuch'is pealkirja all "Fundamentum organisandi"[1] ja neli orelikompositsiooni Buxheimer Orgelbuch'is märkega "Sequitur fundamentum magistri Conradi Pauman Contrapuncti" nootide alguses, ja üksikud laulud Hartmann Schedeli laulukäsikirjas. Talle on omistatud ka saksa lautotabulatuuri leiutamine; kuigi seda ei saa millegagi tõestada, on teada Paumanni suur mõju lautomängijana ja lautotabulatuuri kasutamise hõlpsus mängimisel.
Temalt on säilinud vaid üks kolmehäälne tenorlied "Wiplich figur", mis on stiililt lähedane Madalmaade koolkonna heliloojate muusikale.