Christian Friedrich Janter

Christian Friedrich Janter (ka Kristjan Priidik Janter; 5. jaanuar / 17. jaanuar 1801 Kanepi – 16. jaanuar / 28. jaanuar 1882 Tartu) oli eesti vaimulik ja vaimulik kirjamees.

Janter õppis Kanepis kihelkonnakoolis ja aastatel 1825–1828 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ordineeriti 2. detsembril / 14. detsembril 1845 õpetajaks.

Ta oli aastatel 1845–1859 Kursi Maarja-Eliisabeti koguduse õpetaja, olles Kursil esimeseks eesti rahvusest kirikuõpetaja^[1]. Jäi 28. oktoobril / 9. novembril 1859 emerituuri. Emerituuris olles elas Tartus^[2].

Janter oli aastast 1839 Õpetatud Eesti Seltsi liige. Ta oli mitme vaimuliku raamatu autor ja tõlkija^[3].

"Õpetaja Janter ... kui ta vahest jutlustades hoogu sattunud, rääkinud pea õhtuni ja inimesed pidanud ikka kirikus olema ja teda kuulama. Puurmani krahviga käinud ta ühe metsa tüki pärast kohut, lasknud siis kogudusel pühapäeviti vaimulikke võidulaule laulda, et ta vahest Jumala abiga protsessi võidaks. Kohtu otsus olnudki Janteri kasuks ja krahv pidanud metsa osa õpetajale loovutama. Koguduse vastu vaimulike talituste suhtes olnud ta küllaltki inimlik ja vastutulelik."^[4]

Isiklikku

Tema isa Gabriel Dietrich Janter oli Kanepis köster.^[5]

Christian Friedrich Janteri kirjutatud teosed

Kuusteistkümmend lühhikest jutlusse-öppetust sest ühhest, mis on tarwis. [Christian Friedrich Janter] Tallinn. 1832
Sanna neile, kes on waewa al. [Christian Friedrich Janter]. Tallinn. 1832
Jesusse nutminne Jerusalemma ja keiki pööramatta pattuste pärrast. Sedda jutlust on wäljaandnud C. Fr. Janter. Tallinn. 1833
Kuusteistkümmend lühhikest jutlust öigest ussust ehk süddame uendamissest Kristusse näo järrel. Wäljaantud Sest Ewangeliummi Jutlusse Ammeti Kandidatist C. Fr. Janter. Tallinn. 1833
Te arro ommast maiapiddamissest! Sedda jutlust on wäljaandnud C. Fr. Janter. Tallinn. 1833
Risti usso öppetus. I. jäggo, Pühhast kirjast ehk Jummala Sannast. Seda ramatukest on üllespannud C[hristian Fr[iedrich] Janter. Tallinn, 1835
Kuusteistkümmend lühhikest jutlust õigest ussust ehk süddame uendamissest Kristusse näo järrele. Wäljaantud Sest Ewangeliummi Jutlusse Ammeti Kandidatist C. F. Janter. Tallinn, 1837
Kui teie sedda teate, önsad ollete teie, kui teie sedda tete: Joannesse Ewangel. 13, 17 Sedda jutlust on wäljaannud Chr[istian] Fr[iedrich] Janter. Tallinn, 1838
Kuusteistkümmend lühhikest jutlusse-öppetust sest ühhest, mis on tarwis: Joan. 11, 25 [Christian Friedrich Janter]. Tallinn, 1838
Öppeta meid ommad päwad nenda üllesarwama, et meie tarkust süddamesse same: Taweti Laul 90, 12. Sedda jutlust on wäljaannud Chr[istian] Fr[iedrich] Janter. Tallinn, 1838
Tulgo meile sinno riik!: Maenitsus, Issandat ühhel melel palluda, et Pühha Waim saaks wäljawallatud ülle keige mailma. [Christian Friedrich Janter]. Tallinn, 1840
Süddamelik Sowiminne: Et meie ükskord teine teist taewas, Issanda jures nähha saaksime. Sedda ramatut on üllespannud Kr.Pr. Janter. Tallinn, 1841
Jesus Kristus, wannas Testamentis kulutud. [Christian Friedrich Janter]. Tallinn, 1842
Meie Issanda Jesusse Kristusse Ue Testamenti Öpetusse Selletus. / Essimenne jaggo, kus sees Matteusse Ewangeliummi wiis essimest peatükki on selletud... Sedda ramatut on üllespannud ja wäljaannud Kr. Pr. Janter. Tallinn, 1842
Süddamelik Sowiminne Et meie ükskord teine teist taewas, Issanda jures nähha saaksime. Sedda ramatut on üllespannud Kr. Pr. Janter. Helsingi, 1852
Jesusse nutminne Jerusalemma ja keikide pööramatta pattuste pärrast. Sedda jutlust on wäljaandnud C.Fr. Janter. Tallinn, 1862
Süddamelik Sowiminne Et meie ükskord teine teist taewas, Issanda jures nähha saaksime. Sedda ramatut on üllespannud Kr. Pr. Janter. Tartu, 1862
Te arro ommast maiapiddamissest! Sedda jutlust on wäljaandnud C. Fr. Janter. Tallinn, 1862
Ärrawallitsetud Waimolikkud Laulud. mis Öppetaja Chr. Fr. Janter on wäljaannud. Tartu, 1866
Jutlus Essimessel Kristusse tullemisse pühhal. Üllespannud E.[!] F. Janter. Tallinnas: 1880
Jutlus Teisel Kristusse tullemisse pühhal: Meie Issanda Jesusse Kristusse Tullemisse wiimsel kohtopäwal. Üllespannud E.[!] F. Janter. Tallinn, 1880
Süddamelik Sowiminne Et meie ükskord teine teist taewas, Issanda jures nähha saaksime. Sedda ramatut on üllespannud Kr. Pr. Janter. Tallinn, 1887

Christian Friedrich Janteri tõlgitud raamatud

Usklik Lambakarjane Josep: Keikile innimestele, isseärranis sullastele ja orja tüdrukuttele ello öppetusse tähheks. Sedda ramatut on wäljaannud [tõlkinud] Kristjan Pridik Janter. Tallinn, 1838
Usklikko Elisabetti ello: Keikile innimestele, isseärranis noorte rahwale usso kinnitamisseks la ello öppetusse tähheks. Sedda ramatut on wäljaannud [tõlkinud] Kristjan Pridik Janter. Tallinn, 1838
Ühhe jummalakartlikko emma ja temma pattust pöörnud tütre ello: Laste wannemattele, perre wannemattele ja lastele öppetusse tähheks. Sedda ramatut on wäljaannud [tõlkinud] Kristjan Pridik Janter. Tallinn, 1838

Viited

↑ Jõgevamaa kirikud
↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
↑ Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929
↑ https://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/ksi/ksi.html Ajalooline suusõnaline traditsioon Kursi kihelkonnast Tartumaal. Kogutud 1931. aasta suvel. Elfriede Änilane, stud.hist.
↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 29. juunil 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

Christian Friedrich Janter Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA

[1] Jõgevamaa kirikud

[2] Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977

[3] Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929

[4] ttps://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/ksi/ksi.html Ajalooline suusõnaline traditsioon Kursi kihelkonnast Tartumaal. Kogutud 1931. aasta suvel. Elfriede Änilane, stud.hist.

[5] "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 29. juunil 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]