Chichi
Chichi (ka Chi-chi, tõlkes 'nibu' või 'rind') on väga vanade hõlmikpuude okste alumistel külgedel ja tüvel suunaga allapoole kasvavad moodustised. Nende silinderjate puidumoodustiste pikkus võib ulatuda kuni 5 ja ümbermõõt 2 meetrini.[1]
Chichidel on koht Jaapani muistendis, kuid nende areng ja talitlus ning ülesanded pole puu-uurijatele käesoleval selged. Arvatakse, et need on hõlmikpuu iseuuenevad kasvavad vegetatiivsed moodustised - kasvumügarikud, mis võivad esineda kas 'sõlmekestena' või pikkade, otsast ümarate, silinderjate torudena. Kokkupuutel maapinnaga kasvatavad need juured ja võsud ja lehed.
Chichide varasem inglikeelne termin oli Burrs. Henry John Elwes ja Augustine Henry on nähtust täheldanud ka Kew Kuninglikus botaanikaaias (London) kasvaval hõlmikpuul.
Chichisid kirjeldati esmakordselt jaapanlaste poolt 1892. aastal. Fujii avaldas oma kirjelduse 1895. aastal Tokyo. Bot. Mag. lk 444.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 9, 1990
- ↑ Henry John Elwes, Augustine Henry, The Trees of Great Britain and Ireland, lk 57-58, 1. köide, Cambridge University Press, Google'i raamatu veebiversioon vaadatud 21. märtsil 2017
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Jill Jonnes, The Living Dinosaur, Peter Del Tredici's search for the wild ginkgo, november-detsember 2011
- Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, 1990
- Henry John Elwes, Augustine Henry, The Trees of Great Britain and Ireland, lk 57-58, 1. köide, Cambridge University Press