Chevrolet Corvette

Chevrolet Corvette
Tootja	Chevrolet (General Motors)
Tootmine	1953–tänapäev
Kokkupanek	Ameerika Ühendriigid
Klass	sportauto
Keretüüp	kaheukseline kupee kaheukseline kabriolett
Paigutus	esimootor-tagavedu (1953–2019) taga-keskmootor-tagavedu (2020–tänapäev)

Chevrolet Corvette (slängis Vette) on Chevrolet' toodetav kahekohaline kaheukseline sportauto, mida on toodetud kaheksa põlvkonna vältel alates 1953. aastast. 1953–2019 oli tegu esimootoriga autoga ning alates 8. põlvkonnast (2020. aastast) on tegu taga-keskmootoriga autoga.

Corvette'ide põlvkondi tähistatakse C-tähe ja vastava põlvkonna numbriga (esimene põlvkond – C1, kaheksas põlvkond – C8 jne). Kõikide põlvkondade Corvette'ide kered on valmistatud plastist (vastavalt kas klaasplastist või muudest komposiitmaterjalidest).

Corvette pälvis kiiresti tuntuse kui "Ameerika sportauto" (America's Sports Car).

Esimene põlvkond (C1; 1953–1962)

Chevrolet' omanikfirma General Motorsi disainijuhile Harley Earlile meeldisid sportautod. Ta märkas, et Euroopast sõjaväeteenistusest naasvad USA sõdurid tõid koju Euroopa sportautosid nagu MG, Jaguar ja Alfa Romeo. 1951. aastal otsustas Kenoshas tegutsev autoettevõte Nash koostöös Suurbritannia võidusõitja-autodisaineri Donald Healey ja Itaalia kerefirma Pininfarinaga hakata tootma sportautot Nash-Healey, mida toodeti korraga kolmes riigis: Kenoshast saadeti Inglismaale Warwicki Nashi mootorid ja käigukastid, mille Healey asetas raamile; siis saadeti šassiid Itaaliasse Torinosse, kus Pininfarina pani neile kered ja tegi lõppviimistluse, lõpuks saadeti autod USAsse tagasi. Kõige selle tõttu kujunes auto müügihinnaks meeletu 5908 dollarit (66 000 dollarit 2022. aasta vääringus). Earl veenis General Motorsit ehitama Ameerika kaheistmelise sportauto ilma välismaiste osadeta.

Et hoida hinda madalana, nõudis General Motorsi juhatuse liige Robert F. McLean, et auto peab kasutama tavalisi General Motorsi mehaanilisi osi, šassii ja vedrustus oli sama, mida kasutasid 1949.–1954. aasta Chevrolet' tavaautod. Mootoriks oli tavaline Chevrolet' 3,9-liitrine (235 kuuptolli) kuuesilindrine Blue Flame'i reasmootor, kuid kõrgema surveastme ja kolme karburaatoriga, võimsuseks 110 kW (150 hj). Kuna parasjagu ei olnud Chevrolet'l saadaval manuaalkasti, mis taluks 150 hobujõudu, sai auto endale kahekäigulise Powerglide automaatkäigukasti. 0–100 km/h kiirenduseks kulus 11,5 sekundit.

Esimest põlvkonda tutvustati 1953. aasta jaanuaris. Uus auto tekitas suurt huvi ning Corvette'i tootmine algas 30. juunil 1953. Esimene põlvkond oli saadaval vaid pehme katusega kabrioletina.

Esimesed autod toodeti Flintis kiiruga loodud tootmisliinil vanas veoautotehases. Kokku toodeti 1953. mudeliaasta autot 300, kõik olid valged punase interjööriga. Hind oli 3500 dollarit (2022. aasta vääringus 38 823 dollarit). Autokerede kvaliteet jättis aga soovida, kaevati ka veelekete ja sõidu ajal avanevate uste üle. Kuigi aasta lõpuks oli General Motorsil valminud uus tehas Saint Louises, valmis tootma 10 000 Corvette'i aastas, jäi müük klientidelt saadud negatiivsete hinnangute tõttu kasinaks.

1954. aastal toodeti 3640 autot, millest aasta lõpuks ligi kolmandik jäi müümata. Saadaval olid ka uued värvid (must, punane, sinine), kuid kuuesilindrine mootor ja automaatkäigukast ei vastanud sportautoentusiastide ootustele. Ajakirja Popular Mechanics 1954. aasta oktoobriväljaandes peetud Corvette'i omanike küsitlustest saadi teada, et 36% vastanutest olid varem omanud välismaist sportautot ja pool nendest pidasid Corvette'i paremaks kui nende eelmist sportautot, 19% võrdväärseks ja 22% halvemaks. Järeldus oli, et omanikud olid Corvette'iga rahul, kuid ei pidanud seda tõeliseks sportautoks. Erinevalt Suurbritannia ja Itaalia sportautodest oli Corvette saadaval ainult automaatkäigukasti ja trummelpiduritega.

Chevrolet oli General Motorsi algtaseme, laiatarbeautode mark. General Motorsi juhid kavatsesid Corvette'i tootmise lõpetada. Insener Zora Arkus-Duntov veenis neid aga seda mitte tegema, tema soovitusel sai 1955. mudeliaasta lõpu poole Corvette endale 265-kuuptollise (4,3-liitrise) V8-mootori võimsusega 195 hj võimsusega ja hiljem ka kolmekäigulise manuaalkäigukasti. Lisaks oli General Motorsi põhirivaal Ford Motor Company eelmisel aastal välja tulnud Ford Thunderbirdiga. Kuigi see polnud sportauto, vaid "personaalne luksusauto" (Personal Luxury Car), suurema rõhuga mugavusel kui suutlikkusel, oli Chevrolet'-Fordi rivaalitsemise tõttu General Motorsil vaja väljakutsele vastata.

Uut keret esitleti 1956. aastal – muudetud oli auto esiosa disaini, auto oli saanud pikemad esitiivad ja ära kaotatud olid tagatiibade "uimed". Nüüd oli auto saadaval ainult V8-mootoriga, võimsusega 210–240 hj. Kolmekäiguline manuaalkast oli nüüd standardis, Powerglide oli lisavarustuses. 1957. mudeliaasta autode disain ei muutunud, kuid mootor suurenes 283 kuuptollini (4,6 liitrit), nüüd oli saadaval nii karburaatoritega (220–270 hj) kui ka suhteliselt kalli Rochesteri kütuse sissepritsega (250–283 hj), lisaks oli saadaval ka neljakäiguline manuaalkast.

Järgmine olulisem uuendus tehti 1958. aastal, kui Corvette sai neli ümmargust esituld, ning siis 1961. aastal, kui muudeti Corvette'i iluvõret ning Corvette sai neli tagatuld, mis on jäänud auto osaks siiani. Viimasel, 1962. aastal, sai Corvette uue, 327-kuuptollise (5,4-liitrise) mootori võimsusega 250–340 hj (karburaator) või 360 hj (sissepritse).

• 

  C1

• 

  C1 1953

• 

  C1 1954

• 

  C1 1955

• 

  C1 1956

• 

  C1 1957

• 

  C1 1958

• 

  C1 1959

• 

  C1 1960

• 

  C1 1961

• 

  C1 1962

Ideeautod ja võidusõiduautod

Corvette C1 baasil ehitati ka võidusõiduauto Chevrolet Corvette SS (1957) ja ideeauto 1959 Corvette XP-87 Stingray Racer (1959).

• 

  Corvette SS (1957)

• 

  Corvette XP-87 Stingray Racer (1959)

Teine põlvkond (C2; 1963–1967)

• 

  C2

• 

  C2 Grand Sport

• 

  C2 Grand Sport replica

• 

  C2 kabriolett

• 

  C2 Mako Shark I XP-755

• Corvette C3–C7
• 

  C3

• 

  C3 Stingray Convertible

• 

  C4

• 

  C4 ZR-1

• 

  C4 targa

• 

  C5

• 

  C5 Z06

• 

  C6 Z06

• 

  C7 Convertible

• 

  C7 Convertible

Kaheksas põlvkond (C8; 2020–tänapäev)

Chevrolet Corvette (C8)
Tootmine	2020–tänapäev
Eelkäija	Chevrolet Corvette (C7)
Klass	sportauto
Keretüüp	kaheukseline targa kaheukseline kabriolett
Paigutus	keskmootor-tagavedu
Teljevahe	2723 mm
Pikkus	4630 mm

Chevrolet Corvette 8. põlvkond (C8) on esimene Corvette ajaloos, mis sai eesmootori asemel keskmootori.

C8 kuulutati välja 2019. aasta aprillis ning kupee ametlik esitlus toimus 18. juulil 2018. aastal Kalifornias Tustinis. Kabrioletti tutvustati 2019. aasta oktoobris Kennedy kosmosekeskuses, mis langes kokku Apollo 11 missiooni 50. aastapäevaga.

• 

  C8

• 

  C8

• 

  C8.R