Kaspia kootvähk
| Kaspia kootvähk | |
|---|---|
 Chelicorophium curvispinum | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Alamhõimkond |
Vähid Crustacea |
| Klass |
Kõrgemad vähid Malacostraca |
| Selts |
Kirpvähilised Amphipoda |
| Sugukond |
Kootvähklased Corophiidae |
| Perekond |
Chelicorophium |
| Liik |
Kaspia kootvähk |
| Binaarne nimetus | |
|
Chelicorophium curvispinum (G. O. Sars, 1895) | |
| Sünonüümid | |
|
Corophium curvispinum G. O. Sars, 1895 | |
Kaspia kootvähk (Chelicorophium curvispinum) on kirpvähiliste seltsi kuuluv riimveeline üheaastane vähilaadne, Eesti vetes 2005. aastal avastatud võõrliik[1].
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Kaspia kootvähi keha on lüliline ja hallikaskollast värvi, ta võib kasvada 7 mm kuni 9 mm pikaks. Nagu teised kirpvähilised, on ta keha veidi külgedelt kokku pressitud ja kaarja kujuga. Oluline tunnus on väga pikad teised tundlad, mil on üks hästi arenenud ja neli väiksemat oga neljandal lülil. Seljakilbil on lühike kolmnurkne rostrum. Noored vähid meenutavad täiskasvanuid, ent on väiksemad.[2]
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Liigi päritoluregioon on Kaspia ja Musta mere valgla. Liik elab magevees või riimvees kolooniatena ja võib kinnituda kivide ja pontoonide külge. Arvatavasti on liik jõudnud Lääne- ja Põhja-Euroopasse sisemaa veeteid mööda, kinnitununa laevakeredele.
Esimest korda märgati liiki väljaspool tema looduslikku areaali 1912. aastal Berliinis Müggelsees, kus loom kirjeldati uue liigina. 1926. aastal leiti liik Läänemere riimvetest, enne 1929. aastat Balatonis Ungaris, 1930. aastatel Poolas Odras ja Wisłas ning ka Inglismaal, kust on vähe leide. 1970. aastate lõpul oli ta kõikjal Saksamaa jõgedes, Belgias avastati liik esmakordselt 1981. aastal Maasi jões Huy lähedal. 1990. aastal oli ta jõudnud juba tervesse Maasi valglasse, 1990. aastate jooksul avastati ta Limburgist, Flaami Brabandist ja Antwerpenist.[3]
Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Liiki leidub mage- ja riimvees peamiselt kivistel põhjadel, eelistades lainetusele mõõdukalt avatud kohti, kuid ta esineb ka varjatumais merepiirkondades. See kirpvähk elab eelistatult mesotroofses veekeskkonnas, aga esineb ka eutroofses vees. Liik on keskmise reostustundlikkusega.[4] Euroopas jääb tema elukeskkonna soolsus 0,03–0,8 psu piiridesse. Rohkelt paljunedes võib ta teised, haavatavamad liigid elupaikadest välja tõrjuda.[3]
Loom liigub ujudes, mööda substraati roomates ja võib kaevuda põhjasettesse.[4] On biofiltraator[3], toitub peamiselt hõljumist ja settest.[4] Toruke, millesse C. curvispinum kaevub, kaitseb teda röövloomade eest. Liigi massilise esinemise korral raskendavad need teistel liikidel, nagu ehmestiivaline Hydropsyche contubernalis või rändkarp (Dreissena polymorpha), kinnitumist samale substraadile.[3]
Toitaineterikkas keskkonnas võib lühikese elutsükliga C. curvispinum anda kolm põlvkonda aastas, mis teeb liigi talle soodsates keskkondades väga edukaks.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ H. Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011
- ↑ S. Mastitsky. Chelicorophium curvispinum (Caspian mud shrimp). Datasheet. - CABI Compendium
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Chelicorophium curvispinum - Caspian mud shrimp. - Vlaams Instituut voor de Zee
- ↑ 4,0 4,1 4,2 J. Kotta. Võõrliikide kaardistamine rahvateaduse abil. Lõpparuanne. Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, 2021