Tšernivtsi

See artikkel on linnast Tšernivtsi oblastis; alevi kohta Vinnõtsja oblastis vaata artiklit Tšernivtsi (alev).

---

Tšernivtsi
ukraina Чернівці (Tšernivtsi) rumeenia Cernăuți
Tšernivtsi
Tšernivtsi lipp Tšernivtsi vapp
Pindala: 150 km²
Elanikke: 265 471 (1.01.2021)
Koordinaadid: 48° 17′ N, 25° 56′ E

Tšernivtsi (ukraina keeles Чернівці, rumeenia keeles Cernăuți, saksa keeles Czernowitz või Tschernowitz; varem on eesti keeles kasutusel olnud ka venepärane nimi Tšernovtsõ) on linn Ukrainas, Tšernivtsi oblasti keskus. Asub Pruti jõe paremal kaldal 248 m kõrgusel merepinnast.

Ajalugu

Kuni 1775. aastani kuulus Tšernivtsi Moldaavia vürstiriigile. Seejärel kuulus linn kuni Esimese maailmasõjani Habsburgidele (1775–1806 valitsesid nood Tšernivtsit Saksa-Rooma keisritena, aastatel 1804–1867 kuulus ta Austria Keisririigile ning aastatel 1867–1918 Austria-Ungari keisririigi Austria valduste hulka). 1875. aastal asutati Tšernivtsi ülikool.

Aastatel 1918–1940 ja 1941–1944 kuulus linn Rumeenia kuningriigile. Tšernivtsi on olnud ajaloolise Bukoviina piirkonna pealinn. 1930. aasta rahvaloenduse järgi oli Tšernivtsi (Cernăuți) 112 427 elanikuga Rumeenia suuruselt kolmas linn Bukaresti ja Chișinău järel, elanikest 26,8% olid juudid, 23,2% rumeenlased, 20,8% sakslased, 18,6% ukrainlased, ülejäänud (10,6%) poolakad ja teised.

Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tšernivtsi elanikest ukrainlasi 79,9%, venelasi 11,3%, rumeenlasi 4,5%, moldaavlasi 1,6%, poolakaid 0,6% ja valgevenelasi 0,4%.

Dekommuniseerimine

2022. aasta märtsis eemaldati linnast postamendil seisnud Punaarmee tank-monument ning sama aasta 21. aprillil demonteeriti kommunist Halõtskõi kuju ja skulptuur "Punaarmeelased lahingus". 2022. aasta augusti alguses demonteeriti kesklinnas asunud punaarmeelase skulptuur.

Välislingid

• Linna koduleht (ukraina ja inglise keeles)
• Tšernivtsi fotodel