Carlota Pérez
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2021) |
Carlota Pérez (sündinud 20. septembril 1939 Caracases Venezuelas) on Venezuela naisteadlane. Ta on tuntuks saanud muu hulgas Kondratjevi lainete uurijana.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Venezuela Ülikool[viide?]
Töö[muuda | muuda lähteteksti]
Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise õppetooli professor (0,25) 2006–2009; külalisprofessor 2009–2018; kaasatud professor 2018–..
Cambridge Endowment for Research in Finance, Judge Institute, Cambridge Ülikool, UK, vanemteadur 2003–...; Institute for Innovation and Public Purpose, University College London, Honorary Professor (0,25) 2017–...; Visiting Scholar, Cambridge University, UK, 2002−2003; Visiting Professor, Post-Graduate School of Economics at the Central University of Venezuela Research Fellow, Science and Technology Policy Research, University of Sussex, UK 1997−...; Visiting Senior Research Fellow, Cambridge Endowment for Research in Finance, Judge Institute, Cambridge University, UK 2003−2006; Adjunct Senior Research Fellow, United Nation University's Institute of New Technologies, Maastricht, The Netherlands 2001−2002; Honorary Research Fellow, Science and Technology Policy Research, University of Sussex, UK 1987−2006.
Teooria[muuda | muuda lähteteksti]
Tehnoloogilis-majanduslikud paradigmad
IKT revolutsiooni perspektiivid tehnoloogilis-majanduslikus paradigmas[muuda | muuda lähteteksti]
Péreze tehnoloogilis-majandusliku paradigma kohaselt on 21. sajandi maailmamajanduses vaja tugevaid muutuseid poliitikas, et soodustada võrdseid võimalusi keskkonnahoidliku majanduse arendamiseks ja roheinnovatsiooniks koos digirevolutsiooniga, mis aitaks toetada maailma üldist majanduskasvu, töökohtade loomist ning vähendaks ebavõrdsust.[1]
Pérez on analüüsinud, kuidas IKT tehnoloogilis-majanduslik paradigmas avalduvad majandusarengut mõjutavad uued suunad. Péreze hinnangul on koroonapandeemia maailma majanduse edasises arengus murranguline, mille käigus on oluline otsustada, kas koroonaviiruse järgselt rekonstrueeritakse majandus „tavapäraseks äritegevuseks” või kasutatakse ära murrangulist olukorda, et kujundada majandus ümber jätkusuutliku, parema ja turvalisema tuleviku suunas. [2][3]
Analüüsides digirevolutsiooni ja tänapäevase majanduskeskkonna arengut, leiab Pérez, et maailmamajandus on väljumas masstootmise ja energiamahuka tarbimisharjumustega paradigmast, mis on asendumas mittemateriaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia paradigmaga. Tehnoloogia revolutsioon liigub infotehnoloogia ja keskkonnahoidliku maailmakäsitluse ühendamise suunas.
Nii öelda ameerikalik elustiil, mida iseloomustavad asjade omamine ja intensiivne tarbimine, mis paratamatult põhjustavad ressursside raiskamist, ei ole jätkusuutlik, mistõttu on see nüüd võimalik asendada nutikama rohelise eluviisiga. Selle keskmes on tervis, liikumine, hoolimine, loovus, toitev värske toit, kogemused, õppimine, suhtlemine, rentimine ja hooldus.[2] Jätkusuutlikumat elukorraldust on juba omaks võtmas noored ja haritumad. Pérez käsitluse kohaselt on IKT väga kiirel arengul ja uue põlvkonna muutuvatel tarbimisharjumustel suurepärane potentsiaal, et soodustada jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamist teenuste ja kaupade tarbimisel. Olgu selleks näiteks ringmajanduse edendamine, kaupade ja teenuste kasutamine jagamismajanduses ning innovatsioon biolagunevate materjalide, tervishoiu ja muudes valdkondades.[3] Koroonapandeemiaga kaasnenud muutunud olukord maailmas on andnud uue tõukejõu IKT revolutsioonile ja tehnoloogia uuendustele. Koroonapandeemia avab majandusele IKT tehnoloogilis-majandusliku paradigma muutusteks täiendava tõukejõu.
Seda uut suunda iseloomustavad märksõnad: arukas, roheline, õiglane (ja tervislik) globaalne kasv, mis on tugevalt seotud infotehnoloogia võimaluste ärakasutamisega.[2] [3][4] Péreze käsitluse kohaselt on praegusest koroonatingimustes valitsevast kaosest olemas väljapääs ning uus võimalus, mille kohast uut paradigmat iseloomustavad järgmised märksõnad:
Nutikas roheline: uues paradigmas kasutatakse IKT revolutsioonilisi saavutusi ning odavamaid infotehnoloogia ja arvutusvõimsuste sisendeid. Aina enam jäetakse kõrvale odavad energia ja masstootmise ressursid. Parandatakse energiatõhusust ja arendatakse taastuvate allikate kasutamisvõimalusi.[5] Nutikas roheline aitab eemalduda füüsilistest kaupade omamiselt ja tarbimiselt immateriaalsete varade ning teenuste kasutamisele. IKT lahendused ning nende platvormid koos muutunud mõttemallidega käivitavad aktiivse rendi-, jagamis- ja kasutatud asjade turu, soodustavad asjade korduvkasutamist ning ringmajanduse arendamist. [2] Võetakse kasutusele kestvamad materjalid, mistõttu väheneb surve uute ressursside kasutamiseks ning masstootmisele.
Kasv: Pérez on IKT paradigma kontekstis välja töötanud keskkonnahoidliku majanduskasvu mõiste. Selle kohaselt on „keskkonnahoidlik majanduskasv missioonile orienteeritud tee, et edendada olulist üleminekut tootmismudelites ja elustiilis, luues uusi tööhõive ja heaolu allikaid. See hõlmab mänguväljaku kallutamist nii, et kasumlikud innovatsiooni- ja investeerimisvõimalused tugevdaks üksteist omavahelise sünergia kaudu.“[1] Uue kasvu olemus muutub ning selle aluseks on infotehnoloogia ja muutuvate sotsiaalsete käitumismustrite koostoimes keskkonnasäästlikuma teenus- ja ringmajanduse arendamine. Keskkonna säästmise sihiga luuakse miljoneid uusi töökohti, millest paljud tekivad tööstuste ümberkujundamisega vabaneva ressursi arvel ning liiguvad ringmajandusega tegelevatesse sektoritesse.[2]
Õiglane: Uues paradigmas, kus ülemaailmne areng toimub ühtlasemalt ning erinevate valdkondade paindliku ning jätkusuutliku spetsialiseerumise kaudu, jaotub majanduskasv loodetavasti ühtlasemalt ning õiglasemalt ja aitab parandada ka arengumaade olukorda.[5] Odavamad internetiühendused ja laiem internetivõrk on aidanud suurendada Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika tööstuste eksporti ning innovatsiooni; lisaks toetanud arengumaadel ühinemist globaalse majandusega, aga samuti luua uusi turgusid ja töökohti maailmanurkades, kus IT-infrastruktuur oli seni nõrgalt arenenud.[1] Koroonakriis tõi välja senise majandusmudeli kitsaskohad, kus ühiskonna toimimiseks vajalikud töökohad on alatasustatud. Olgu selleks sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond (õed ja hooldajad), õpetajad ja lasteaedade kasvatajad, transpordisektori töötajad, politsei ning pääste, jne. Uues keskkonnas pööratakse neile valdkondadele suuremat tähelepanu, et maksta pandeemia ajal oluliseks osutunud töötajatele tulevikus õiglasemat töötasu.[5] Péreze kirjeldatud paradigmas sellest üksi siiski ei piisa, kuna ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja muuta ka riikide maksusüsteeme õiglasemaks ja läbipaistvamaks.[2]
Kokkuvõtvalt muutuvad digirevolutsiooni käigus asjade taaskasutamine, ringmajandus ja teenuspõhine jagamismajandus uueks ühiskondlikuks normiks.[3] Need uued suunad aitavad muuta kasvu majanduslikult ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikumaks, vähendades seejuures mõju kliimamuutustele. Péreze teooria kohaselt selleks, et tehnoloogilis-majanduslik paradigma saaks realiseeruda, on vaja riikide ja rahvusvaheliste institutsioonide suunavaid, julgeid ja fantaasiarikkaid innovatsioonipoliitikaid ning nende elluviimist.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Perez, Carlota (2016). "Capitalism, Technology and a Green Global Golden Age: The Role of History in Helping to Shape the Future. Beyond The Technical Revolution" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. november 2021. Vaadatud 5. jaanuaril 2022.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Perez, Carlota (2020). "Digital and green: a very convenient marriage". Beyond The Technical Revolution. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2022. Vaadatud 5. jaanuaril 2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Perez. C, Schafer. A. (2020). "The green taming of the smart shrew: Coupling digital with the environment". UCL Institute for Innovation and Public Purpose.
- ↑ 4,0 4,1 Perez. C, Schafer. A. (2021). "Is full global development the silver bullet?". UCL Institute for Innovation and Public Purpose.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Perez. C, Schafer. A. (2020). "After the pandemic: Smart, green, fair (and healthy) global growth". UCL Institute for Innovation and Public Purpose.