Bruchhausen-Vilsen

Bruchhausen-Vilsen
Pindala	110 km² (2017)
Elanikke	9325 (31.12.2022)
Koordinaadid	52° 50′ N, 9° 0′ E
Valla asend Diepholzi kreisis

Bruchhausen-Vilsen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis 38 km Bremenist kagus.

Valla pindala on 109,55 km². 31. detsembril 2015 elas seal 8837 inimest.

Bruchhausen-Vilseni osad on Berxen, Bruchhöfen, Bruchmühlen, Dille, Gehlbergen, Heiligenberg, Homfeld, Nenndorf, Riethausen, Stapelshorn, Wöpse, Oerdinghausen, Scholen, Weseloh, Süstedt ja Engeln.

See on valdade ühenduse Samtgemeinde Bruchhausen-Vilsen keskus.

Ajalugu

Bruchhausen-Vilsen pärineb kolmest kogukonnast: Bruchhausen, Moor ja Vilsen. Bruchhausenit on esmamainitud 1189. aastal ja Vilsenit 1227. aastal. 1870. aastal Moor ja Bruchhausen ühinesid. 1929. aastal liitusid Bruchhausen ja Vilsen Bruchhausen-Vilseniks. 1974. aastast on Bruchhausen-Vilsen olnud Samtgemeinde Bruchhausen-Vilseni halduskeskus. 1976. aastal tunnistati Bruchhausen-Vilsen tervisekeskuseks.

Kultuur ja vaatamisväärsused

Raudteemuuseum

Esimene raudteemuuseum Saksamaal, mida haldab 1966. aastast Saksa Eaudteeliit (Deutscher Eisenbahn-Verein). Käitab turismiraudteed (pärandraudteed) Bruchhausen-Vilsenist Asendorfini nädalavahetustel ja puhkepäevadel maist septembrini. Muuseum esitleb väljapanekuid erinevatel rongiosadel ja sel on ulatuslik raudteeautode kogu (umbes 100 sõidukit).

• 
  "Hoya" mootor muuseumi jaamas
• 
  Reisivagun nr. 4 raudteemuuseumis
• 
  Muuseumi reisivaguni nr. 17 sisemus
• 
  Rööbasauto T 44 vedamas reisivagunit nr. 2
• 
  Bruchhausen-Vilseni jaam
• 
  "Vilser Holzi" peatus
• 
  Raudtee ületab Homfelderi tänavat

Borgwardi teenindus

Borgward Isabella Euroopa ainsas säilinud Borgwardi teeninduskeskuses

Väikelinnas tegutseb arvatavasti maailma ainuke säilinud Borgwardi teeninduskeskus. Seda juhivad isa ja poeg. Borgward oli autotootja lähedases Bremenis, mis lõpetas töö vastuolulistel asjaoludel 1961. aastal, kuid autod, eriti Isabella mudel, kujunesid Saksamaa majandusime ikooniliseks sümboliks ja tekitavad jätkuvalt kirgi, isegi kui maailmas oli 2014. aasta seisuga alles ainult kuskil 2000–3000 Borgwardi. Borgwardi teeninduskeskus Bruchhausen-Vilsenis tegutseb ruumides, mis teadlikult kuuluvad Borgwardi enda hiilguspäevadesse 1950. aastatel. Ettevõte väidab, et tal on 70 püsiklienti ja võib uhkelt kasutada "kogemust arvutipõhise diagnostikakeskuse asemel", osutades, et palju mehaanilist diagnoosimist saab teha lihtsalt mootori müra kuulamise teel (Vieles kann man schon am Motorengeräusch hören).

Rajatised

Behlmeri veski

St. Cyriakuse kirik Vilsenis on romaani stiilis kirik. Seda on esmamainitud 1227. aastal ja see kuulus Heiligenbergi kloostrile. Tänapäeval on see protestantlik kirik.

St. Bartholomew kirik Bruchhausenis valmis 1901. aastal. Tornis ripub pronkskell, mis valati Kolmekümneaastase sõja (1618–1648) ajal ja mida kasutati eelmises kirikus üle 200 aasta.

• 
  St. Cyriakuse kiriku kellatorn
• 
  St. Cyriakuse kiriku eesõu

Veskid

• Behlmeri veski – see on kaheksanurkne kahekorruseline hollandi stiilis ehitis, mille ehitas 1876. aastal möldermeister Heusmann. 1934. aastal ehitati see ümber pärast tõsiseid keeristormi kahjustusi ja 1988. aastal renoveeriti veski täielikult. Lisaks veskile eksponeeritakse kudumismasinat ja muid taluseadmeid ka külastajatele.
• Martfeldi veski – seda on esmamainitud 1583. aastal. 1840. aastal ehitati see ümber kolmekorruseliseks hollandi stiilis. Veski põles maha pärast pikselööki 1851. aastal ja ehitati samal aastal uuesti üles. Aastatel 1992–1999 renoveeriti veski täielikult. Veski on vanim tuulik piirkonnas.
• Fehsenfeldsche veski – ehitatud 1871. aastal kolmekorruselisena hollandi stiilis, töötas veski kuni 1971. aastani. 1991. aastal veski restaureeriti ja kasutatakse nüüd pulmadeks.
• Sprakeneri tuulik – püstitati 1856. aastal kolmekorruselisena hollandi stiilis ja tegutses kuni 1960. aastani. Väline restaureerimine toimus aastatel 1991–1994 ja kavas on restaureerida sisemust.
• Heiligenbergi kloostri veski – esmamainitud 1370. aastal; veski ja klooster läksid riigi omandusse 1543. aastal. 1986. aastal veski restaureeriti ja ehitises avati 1996. aastal restoran ja hotell koos galeriiruumiga veskis.
• Bruchmühleni vesiveski – oli Heiligenbergi kloostri alumine veski. See asub mõnisada meetrit ülemisest veskist. Esmamainitud 1532. aastal; 1749. aastal võeti ette suured mullatööd ja veskimaja remont. 1886. aastast oli veski Hüneke perekonna eraomanduses. Vesi taastati veskile 1990/1991. aastal ja alates 1996. aasta kevadest töödeldi umbes 3 tonni teravilja päevas.
• Noltesche veski – veski Süstedter Bachil ehitati viljaveskina 1880. aastal ja kolm aastat hiljem varustati turbiiniga. 1997. aastal läks veski Süstedti valla omandusse ja restaureerimine lõpetati 1999. aastal. 1998. aastast kasutatakse turbiini elektri tootmiseks.