Bodeni kindlus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Bodeni kindluse Rödbergeti fordi vaade

Bodeni kindlus on kindlus Rootsi põhjaosas Norrbotteni läänis Bodeni vallas Bodeni linnas ja selle ümbruses.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kindluse kese asub Põhjalahe rannikust 35 km loode pool Bodeni linnas.

Kindluse põhiosa moodustavad viis forti (põhjasuunast päripäeva – Degerbergsfortet, Mjösjöfortet, Gammelängsfortet, Södra Åbergsfortet ja Rödbergsfortet) ning seal on arvukalt reduute, suurtükipatareisid ja muid kindlusehitisi.

Fordid ja mõned patareid 1928. aastal[1][muuda | muuda lähteteksti]

Bodeni kindluse fordid ja patareid ning relvastus ja isikkoosseis
Fort või patarei Suurtükid Suurtükiväelased Jalaväelased
Degerbergsfortet 4×120 mm kahur m/99
4×80 mm kahur m/94-04
8×60 mm kahur m/95
251 161
Mjösjöfortet 4×150 mm haubits m/06
4×80 mm kahur m/94-04
8×60 mm kahur m/07
233 161
Gammelängsfortet 4×120 mm kahur m/99
4×80 mm kahur m/94-04
8×60 mm kahur m/07
255 161
Södra Åbergsfortet 4×120 mm kahur m/99
4×80 mm kahur m/94-04
4×60 mm kahur m/07
242 161
Rödbergsfortet 4×150 mm haubits m/06
4×80 mm kahur m/94-04
8×60 mm kahur m/07
250 161
Leåkersbergeti patarei 10×80 mm kahur m/94 66 161
Norra Åbergeti patarei 4×80 mm kahur m/94 27 0
Södra Slumpbergeti patarei 4×? ? ?
Svedjebergeti patarei 4×80 mm kahur m/94 25 0

Rödbergeti fordi pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kindluse ehitamine algas 1900. aastal ja see valmis üldiselt 1916. aastal. See pidi tõrjuma Venemaa ja hiljem Nõukogude võimalikku rünnakut Soome suurvürstiriigi ja Soome Vabariigi territooriumi kaudu. Kindluse kogumaksumus oli valmimise ajal umbes 20 miljonit Rootsi krooni ehk ligikaudu 75 miljonit eurot (2008. aasta seisuga). On ka pakutud, et maksumus oli ligikaudu hoopiski 375 miljonit eurot tänapäevases vääringus.

Kõige enam oli kindluses sõjaväelasi Teise maailmasõja ajal (16 000). Rootsi ei osalenud kummaski maailmasõjas, nii et kindluse osad pole tegelikult võtnud lahingutegevusest osa.

Kindluse Mjösjöbergeti fort suleti juba 1979. aastal. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal hakati kindluse osasid sulgema suuremahulisemalt. Viimane tulistamine suurtükist viidi Rödbergeti fordis läbi 31. detsember 1997 ja 1. jaanuarist 1998 suleti kogu kindlus.

Hilisem tsiviilkasutus[muuda | muuda lähteteksti]

25. juunil 1998 võeti kindluse kõik viis forti ja kolm patareid (Leåkersberget, Norra Åberget ja Södra Slumpberget) mälestistena riikliku muinsuskaitse alla. Kõikidele neile on kehtestatud kaitsevööndid.

Kaks forti (Rödberget ja Södra Åberget) on kasutusel hooajaliste turismiobjektina (2002. aastal oli külastajate arv neis umbes 10 000) ning seal on võimalik rentida ruume (näiteks koosolekuks).

Rahvajutud kindluse saladustest[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlusega seotud rahvajuttudest on leidnud kinnitust, et seal on säilitatud Rootsi riigi kulda. Rootsi kullavarust umbes üks kolmandik (280 tonni) asus Degerbergeti fordis aastatel 1941–1982.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bertil Webering. "Bodens fästning. Karta och historik 1897–1945". Boden 2013. Rootsi keeles

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]