Bludov

Bludovi suguvõsa krahvivapp

Bludov (saksa keeles Bludow) oli Leedu päritolu Venemaa aadlisuguvõsa, mis kustus 1902. aastal.

Ajalugu

Päritolu küsimus

Perekonna legendi kohaselt oli suguvõsa rajajaks vojevood Iona Blud (suri 1018), kes hukkus poolakate vastu võideldes. Suguvõsaliin algab siiski XV sajandil elanud Leedust pärit Fjodor Bludoviga.

Hilisem ajalugu

XVI sajandil teenisid Bludovid vojevoodidena. Suguvõsa vanem liin kustus meesliinis XVII sajandi lõpuks. Nooremast liinist oli pärit tõeline salanõunik Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864), kes oli Venemaa keisririigi sise- ja justiitsminister ning Riiginõukogu ja Ministrite Komitee esimees. 1842. aasta 18. aprillil (vkj) andis keiser Nikolai I talle krahvitiitli. Suguvõsa kustus meesliinis tema noorema poja riiginõunik krahv Vadim Dmitrijevitš Bludovi (1819−1902) surmaga.

Bludovid rüütelkonna matriklis

Krahv Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864) võeti 1833. aasta 20. veebruaril (vkj) Eestimaa rüütelkonna matriklisse.

Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864) sai 1842. aastal krahvitiitli

Suguvõsa liikmeid

• Ignati Borissovitš Bludov (suri pärast 1580), Mtsenski ja Karatševi vojevood
• Mihhail Borissovitš Bludov (suri pärast 1569), Velikije Luki vojevood
• Semjon Fjodorovitš Bludov (suri pärast 1598), Alatõri vojevood
• Krahv Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864), tõeline salanõunik, Venemaa keisririigi sise- ja justiitsminister, Riiginõukogu liige ja esimees, Ministrite Komitee esimees, Peterburi TA president
• Krahvinna Antonina Dmitrijevna Bludova (1813−1891), keisrinna Maria Fjodorovna kammerpreili, kirjanik, memuarist
• Krahv Andrei Dmitrijevitš Bludov (1817−1886), salanõunik, kammerhärra, Venemaa suursaadik Kreekas, Saksimaal, Saksi-Altenburgis ja Belgias

Pildid

• 
  Krahvinna Antonina Dmitrijevna Bludova (1813−1891)
• 
  Õed krahvinna Antonina Dmitrijevna Bludova (1813−1891) ja Lidia Dmitrijevna Ševitš (sündinud Bludova) (1815−1882)

Bludovi suguvõsa mõisavaldused

• Vladimiri kubermang:
  • Romanovo

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 35-36.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 300-301 [1].
• Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типо графии Эдуарда Веймара, 1856. Lk 265-268 [2].

Välislingid

• Bludovi suguvõsa aadlivapp saidil gerbovnik.ru