Blessig
Blessig (vene keeles Блессиг) oli Elsassist Wasselnheimist pärit käsitöölise- ja literaadisuguvõsa.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Teateid suguvõsa kohta on XVII sajandist, mil Wasselnheimis sündinud Mathias Blessig (1623−1688) oli Elsassis väikeses Steinmetzi linnas müürsepp ja hiljem raehärra. Temaga algab ka perekonnaliin. Pojapoeg Johann Blessig (1688−1746) asus elama Strassburgi, kus pidas võõrastemaja. Viimase pojapoeg Philipp Jakob Blessig (1762−1832) rändas noore kaupmehena Tallinna, sai seal 1793. aastal kodanikuks ja oli veel 1807. aastal I Gildi kaupmees.
Hiljem kolis ta Peterburi ja sai osanikuks Friedrich Kümmeli ettevõttes, mis alates 1813. aastast kandis nime Blessig & Co. Tema järeltulijad jäidki Venemaaga seotuks kuni XX sajandi alguseni, samuti pidasid nad Inglismaal Liverpoolis kaubamaja. Philipp Jakobi pojapoeg Georg Blessig (1830−1884) omandas 1863. aastal Rāmuļi pandimõisa, mille ta sai hiljem päriseks ja mis jäi tema järeltulijate majandada kuni võõrandamiseni 1920. aastal. Suguvõsa kustus meesliinis 2007. aastal.
Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]
- Friedrich Johann Blessig (1818−1887), filoloogiakandidaat, tõeline riiginõunik
- Wilhelm Blessig (1866−1939), Riia linnanõunik, Riia linnamõisate valitsuse direktor, mõisaomanik
- Ernst Friedrich Blessig (1859−1940), meditsiinidoktor, tõeline riiginõunik, Tartu ülikooli professor
Blessigi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]
- Liivimaa Läti distrikt:
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Seuberlich, Erich. Stammtafeln deutsch-baltischer Geschlechter. − Deutsche Stammtafeln in Listenform. Band IV. 3. Reihe. Hrsg. Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E. V. Leipzig: Verlag Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E. V., 1931. Veerg 48-57 [1].